Kui ooperimaja ei tehta mere äärde, ärgu üldse tehtagu

Neeme Järvi tavatses mõelda suurelt: ta tahtis ERSO teha tuntuks, veel tuntumaks kui Grammy võitnud orkester juba on. Foto: Peeter Langovits

«Kultuur on põhiline, mis meil on,» müristas peadirigent Neeme Järvi eilsel ERSO hooaja alguse pressikonverentsil. «Kõik muu, tühi-tähi, tuleb ja läheb, kultuur jääb!»

Oma sõnavõtte alustas 73-aastane Järvi aga humoorika enesepromoga: «On see välimus, mis mul on, aga hingelt ma olen noor ja mul on palju huvitavaid ideid. Ja mul on hea meel, et ma olen tagasi kodus!»

Mõningaid kõrghetki ERSO algavast hooajast. Austria helilooja ja dirigendi Gustav Mahleri 150. sünni-ja 100. surma-aastapäeva puhul kostab Mahlerit ERSO esituses mitut puhku sel ja järgmisel aastal. Mahleri Sümfoonia nr 1 D-duur tuleb esitusele juba 9. ja 10. septembril hooaja avakontsertidel Estonia kontserdisaalis. Ohtrate Mahleri juhatamise kogemustega Neeme Järvi teeb seda ERSO eesotsas aga esimest korda.

Samas kõlab ka Arvo Pärdi kolmas sümfoonia, mille esiettekanne toimus 1972. aasta ERSO hooaja avakontserdil, ka siis juhatas orkestrit Järvi, kellele teos ongi pühendatud. Pärdi sünnipäeval, 11. septembril, esitab ERSO koos mitme tütarlastekooriga sama sümfoonia ka Paide ja Rakvere spordihallis.

Järvi dirigeerib oktoobris ka Peeter Lilje 60. sünniaastapäevale pühendatud kontserte Pärnu kontserdimajas ja Estonia kontserdisaalis, kus kõlavad Mozart ja Brahms.

Palju muusikat

Ümmargustest numbritest mahub hooaega ka Beethoveni 240. sünniaastapäeva tähistamine (külalisdirigent Dima Slobodeniouk Venemaalt) detsembris ja gruusia helilooja Gija Kantsheli 75. sünnipäeva kontsert novembris, mida dirigeerib Andres Mustonen.

Järvi oli erilises vaimustuses 12-aastasest (!) Malaisia pianistist Tengku Ahmad Irfanist, kes esines Järvi juhatusel juba 4. augustil Pärnus ning tuleb seekord klaveril kaasa tegema aastavahetuskontsertidele 30. detsembril Pärnu kontserdimajja ja 1. jaanuaril Estonia kontserdisaali kavas «Johann Strauss Peterburis», kus Järvi sõnul kuuleme mõndagi uut Straussist, kes käis omal ajal 20 aastat Peterburi lähedal Pavlovskis uusaastakontserte andmas, aga mida muusikaajalugu enamasti suure kella külge ei pane.

Vastne peadirigent, teist korda sellesse ametisse astuv (oli ERSO eesotsas ka 1963–1979) Neeme Järvi tegi eile Tallinna pressikeskuses meeleoluka etteaste, milles kiitis Eesti muusikat («see ongi see meie kauaotsitud Nokia») ja ERSO muusikuid, tõi aga valupunktidena esile, et meil ei ole piisavalt avarat saali sümfooniliste kontsertide ja ooperi jaoks. Samuti tõi ta esile, et ERSO on kõige madalamate palkadega riiklik sümfooniaorkester Euroopas. Järvi avaldas ka juba ette kahetsust, kui tema ajal mõni orkestrant koondada tuleb.

Järvi vannutas riigi- ja linnamehi, erinevaid parteisid ja kogu poliitilist eliiti kultuurikesksemalt mõtlema. «Riik ei toeta meid piisavalt,» nentis Järvi. «ERSO asub Tallinnas. Tallinn võiks ju ka orkestrit toetada. Aga Tallinn toetab Birgittat ja Noblessnerit. Tegelikult raha on, see aga kulutatakse eraldi väikeste ettevõtmiste peale. Selle asemel võiks ehitada ühe suure ooperimaja. Ja kui see ei tule mere äärde, pole mõtet ehitadagi. Sydney ooperimaja teavad isegi need, kes ooperist midagi ei tea.» Järvi ei pidanud siiski võimatuks ka väikseks jäävale Estoniale ühe, suurema tiiva juurdeehitamist juba olemasolevas stiilis.

Vähe raha

Praeguseid variante, kus suured koosseisud peavad mööda linna kohta otsima, Järvi normaal­seks ei pidanud. «Miks mulle meeldivad sellised mehed nagu Kaljuste,» põrutas Järvi. «Nad vaatavad, kus saaks midagi teha. Aga mis see Noblessneri laevatehas on? Me oleme uhked, et meil on kontserdipaigaks laevatehas! Aga see on laevatehas, seal on talvel külm ja kole. Ja Rocca al Mare suurhallis tehakse «Aidat»!»

Kriitilistele nootidele vaatamata jäi õhku helge ja isegi lõbus meeleolu. Järvi kinnitas oma prioriteetideks ERSO tuntuse ja plaadistamise («Sest mis jääb muusikast järele? Plaat!») ning lubas saalid täis tuua, meenutades ühtlasi, kuidas ta seda Detroitis teinud oli: «Saalid olid tühjad. Aga siis ma hakkasin lisalugusid tegema. Ameerika marsse! Inimesed olid vaimustuses. Ja need, kes varem olid Schnittke ajal enne lõppu lahkunud, ootasid nüüd lisalugusid.»

Maailmakodanikud teavad, kuidas väärt asju massidesse viia.

Hooaeg
ERSO 84. hooaeg
peadirigent Neeme Järvi
avakontsert 9. ja 10. septembril
Tallinnas Estonia kontserdisaalis