Loe lipuluuletuse võistluse võiduluuletusi

Hendrik Alla
, kultuuriportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Neljapäeval kell 12 autasustati Eesti lastekirjanduse keskuse rõdusaalis Tähekese ja Riigikantselei luulevõistluse «Meie oma Eesti lipp» võitjaid.

Möödunud aasta lõpus kuulutas Eesti vanim lasteajakiri Täheke koostöös Riigikantseleiga välja võistluse «Meie oma Eesti lipp», kuhu saabus kokku 93 luuletust. Erinevalt enamikust Tähekese viimasel ajal korraldatud võistlustest olid seekord oodatud mitte lapsed, vaid täiskasvanud autorid.

«Valik ei olnud lihtne – arvestatavaid kandidaate oli ootamatult palju,» ütles Tähekese peatoimetaja Ilona Martson. «Lähtusime eeskätt tekstide sobivusest Tähekese lugejatele. Nii mõnigi luuletus oli selline, mis kõnetas pigem täiskasvanut, aga mitte last. Samuti ei tõstetud esile ärkamisaegset sõnastust ja klišeesid, mida võistlustööde hulgas oli ootuspäraselt palju. Võistluse korraldamise ideeks oli pigem avardada arusaamist lipu värvide taga olevatest sümbolitest.»

Žürii (Ilmar Trull, Peep Ilmet, Ilona Martson, Gert Uiboaed) otsustasid anda välja neli põhiauhinda (500 eurot) ja ühe eripreemia (100 eurot). Põhiauhinnad saavad: Jaanus Vaiksoo luuletuse «Põhjatuulemaal» eest, Lehte Hainsalu luuletuse «Tuul» eest, Adam Cullen luuletuse «Tervitus» eest ja Helle Kirsi luuletuse «Tähtis töö» eest. Eripreemia saab Tarmo Tuule lipukujulise luuletuse «Lipuvarras pealkirjaks» eest.

Esile tõsteti veel selliseid luuletusi nagu «Meie oma Eesti lipp», autor Marju Lina; «Jaanihommik» ja «24. Veebruar», autor Lehte Hainsalu; «Milleks meile lipp», autor Alar Pikkorainen; «Triibulipu retsept», autor Tuuli Seinberg.

Kõik luuletused on ilmunud Tähekese veebruarinumbris paberkandjal ja iPad’i digiversioonis.

Võiduluuletused:

PÕHJATUULEMAAL
Jaanus Vaiksoo

ÜHEL ÖÖSEL – KÜÜNLAKUUL –
PUHUS JÄINE PÕHJATUUL
ÜLE MERE, LÄBI LAANE,
TÕMBAS JÕELE PEALE KAANE.
LASI LIUGU PIKI NIITE,
PÕÕSASTELE HÄRMANIITE
TIHEDASTI RIPUTAS.
PUHKAS HETKE – PIKUTAS.
VAIKUS. VAIKUS. PIME ÖÖ.

VÕTTIS JÄLLE ÜLES HOO,
PÕIKAS OTSE ÜLE SOO.
LAUGASTELE MUSTREID TIKKIS,
SAMBLA LUME ALLA PIKKIS.
VEDAS KUUSKEDELE VÖÖTE,
ÕMBLES OKSTE PEALE NÖÖPE –
SUURI VAHUKOOREKUKLEID
KESET LÕUNA-EESTI KUPLEID.
SILMAPIIRIL KUMAS KOIT.

TÕUSIS PÄIKE, ALGAV PÄEV
AVAS PIDUPÄEVASAALI,
KUHU IMETLEMA TULDI 
KARGET PÕHJATUULE MAALI:
MUSTENDAVA METSA KOHAL
MUINASJUTULINE SINA,
PÄIKSEKIIRTES HELGIB-KIISKAB
LUME LUMIVALGE LINA.
ON TÄNA EESTI SÜNNIPÄEV!

TERVITUS
Adam Cullen

SININE ON TAEVAS KÕRGE
MUSTALT PAISTAB SILMAPIIR TAAMAL
VALGE LUMI KRÕBISEB TALVESAABASTE ALL
HINGEÕHK RIPPUMAS ÕHUS, JÄÄPÄRLID RIPSMETEL
TEEKONNAL OMASTE KAETUD LAUDA
KINDAD JA VABARIIGI AASTAPÄEV KÄES

TÄHTIS TÖÖ
Helle Kirsi

VAATA, KUIDAS MEIE LIPP
TUULES UHKELT SIPUTAB!
KÜLL ON KURB, KUI MÕNI MAJA
PÜHADEL ON LIPUTA.

PÜÜA ARU SAADA SELLEST –
LIPU TÖÖ EI EDENE,
KUI TA KURVALT KONUTADES
KAPI PÕHJAS VEDELEB.

LASE KAUNIL EESTI LIPUL
IKKA MASTIS LEHVIDA,
SEST ET MEIE LIPU TÖÖ ON
EESTI KODU EHTIDA.

TUUL
Lehte Hainsalu

TUUL TÕTTAB PAIDEST PADISELE,
SEALT SÖÖSTAB JÄRVA-MADISELE.
TA LENDAB HIRMSA KIIRUGA.

ME ÕUE PÕIKAB TIIRUGA
JA NÕUAB LIPPU KAASA.
MAST KEELAB: „NO EI SAA SA!“

TUUL KATSUB VEEL, SIIS LEIAB NÕU –
TA PEIDAB OMA JOOKSUJÕU
NING NAGU KASSIPOJU
JÄÄB LIPU SÜLLE KOJU.

Tarmo Tuule graafilist luuletus «Lipuvaras pealkirjaks» vaata lisatud pildilt. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles