Vaata, kui palju toetust saavad uued animafilmid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Vanamees

FOTO: ERR

Eesti Filmi Instituut eraldas 23.03.2015 toetused uutele Eesti animafilmidele, lisaks jätkati eelmisel aastal tootmist alustanud animafilmide toetamist. Kuna animafilmide loomisprotsess on pikk, jagunevadki toetused valdavalt kahe aasta peale. 2015. aastal on EFI animafilmide eelarverea suurus  760 000 eurot. 2016. aastal eraldatakse sel aastal käiku läinud filmidele tootmise 2. etapi toetused. 

Filmistuudiole Nukufilm anti toetused Ülo Pikkovi «Tühi ruum» ja Andres Tenusaare «Mirjami kodutu koer» tootmiseks. Jätkati 2014. aastal tootmist alustanud Kaspar Jancise ja Riho Undi täispika nukufilmi «Morten lollide laeval» toetamist.   

Ülo Pikkovi nukufilmile «Tühi ruum» eraldati 65 457 eurot. Leidlik filmiidee ühendab dokumentaaljutustuse nukuanimatsiooniga, kus filmi maailm luuakse haruldase 70-aastase nukumööbliga, mida vangistamise eest peitunud EV ohvitser Leonhard Lina aastatel 1944-1954 oma väikesele tütrele meisterdas. Filmilugu põhineb Leonhard Lina tütrega tehtud intervjuudel. Ülo Pikkov avardab üha põnevamalt žanripiire. Ta tungib animast väljapoole jäävatele äärealadele, toob oma filmidesse ajaloolisi viiteid ning otsib kokkupuutepunkte päriseluga, mida näitasid juba tema eelmised filmid «Keha mälu» ja «Tik-tak». Autori uus film paigutub küll animafilmi valdkonda, kuid selles on palju ainest ka dokumentaalfilmina määratlemiseks. Eesti animafilmi kontekstis teeb selle filmiidee värskeks ka dokumentaalse tekstilise narratiivi kasutamine.

Lastele mõeldud Mirjami-lugude sarja 11. osa «Mirjami kodutu koer» toomiseks eraldati 40 000 eurot. Filmi režissöör on Andres Tenusaar. Armastatud lastesarja kodutu koera juhtum räägib läheduse vajadusest ja lojaalsusest – olgu selleks siis peremeest igatsev kadumaläinud koerakutsikas või armukadeduspiinades torisev kana. 2003. aastal alguse saanud sarja kogupikkuseks on planeeritud 13 osa. Jätkuvalt on sarja vastu maailmas huvi, üksikuid filme ostetakse ja näidatakse Euroopa kinodes ja televisioonides. Puuduva kolme osa tegemine on hädavajalik aga sarja laiemaks levitamiseks. Täissarja vastu on ostuhuvi üles näidanud mh Põhjamaade, Lõuna-Ameerika ja Iirimaa telekanalid.

Jätkati Eesti-Iirimaa-Kanada koostöös valmiva täispika nukufilmi «Morten lollide laeval» toetamist 300 000 euroga. Filmi režissöörid on Kaspar Jancis ja Riho Unt. Filmi eelarve on 5,7 miljonit eurot, millest Eesti Filmi Instituudi toetus 2014-2016 on kokku 800 000 eurot. Filmiloo aluseks on Kaspar Jancise populaarne lasteraamat «Seiklus Salamandril ehk Morten Viksi uskumatud juhtumised lollide laeval». See on lugu 7-aastasest Mortenist, kes satub võlurist putuka abiga omaenda mängulaevale ja seisab seal silmitsi mitmesuguste ohtudega. Filmi ühelt poolt seikluslikult ning teiselt poolt allegooriline jutustamislaad peaksid selle põnevaks tegema nii kooliealistele lastele kui ka nende vanematele. «Morten lollide laeval» on 2016. aasta oodatuim koguperefilm. 

Filmistuudio Eesti Joonisfilm uutest projektidest toetati Kristjan Holmi filmi «Täis maja» ja Martinus Klemeti filmi «Fatcula». Jätkati 2014. aastal tootmisesse läinud Priit Tenderi filmi «Linnugripp» toetamist.

Kristjan Holmi filmile «Täis maja» eraldati 160 000 eurot. Holm jätkab maja-triloogia kolmandas filmis (eelnevalt on valminud «Väike maja» ja «Suur maja») inimese ja ruumi suhte uurimist, viies selle globaalsemale tasandile, kus mugavustsoonist lahkutakse vabal tahtel ning erisused koonduvad lõpuks ühte lõpmatusse ruumi.

Martinus Klemeti Dracula legendist inspireeritud «Fatcula» sai 140 000 eurot toetust. Autor pöörab gooti-klassika vaimukaks satiiriks kehakultuse üle, kus pulgakommivärvilises maailmas võitlevad klientide eest nii ilukliinik kui ka spordiklubi, kus vampiirid tegelevad vereimemise asemel rasvaimuga, väike hantel mõjub kui rist või küüslauguvanik, vampiiride kirstude asemel on solaariumi-sarkofaagid ning kergema nälja peletamiseks on üles riputatud pekitükid. Klemet žongleerib oma loos leidlikult kangelase ja antikangelase mõistetega.

Jätkati Priit Tenderi eelmise aastal alustatud filmi «Linnugripp» toetamist 32 543 euroga (EFI toetus kokku 124 000 eurot). Tenderlikult vallatu piibliaineline allegooria põhineb paradiisist langemise müüdil ja kõneleb Madunaise ja Lindmehe armudraamast, mis hoolimata hoiatavast sõnumist on liigutav lugu. Omanäoline karakterianimatsioon ning loodusfilmide kaja annavad filmile tugeva vaatajapotentsiaali. 

Rao Heidmetsa Filmistuudiole eraldati 60 000 eurot toetust filmi «Elu enne elu» tootmiseks. Rao Heidmetsa uus filmilugu kõneleb sõna otseses mõttes elust enne elu või siis hoopistükkis elust peale elu – sõltub, kust otsast vaadata, ehk siis katkematust eluringist. Autori loominguline uudishimu lähtub aga endiselt tema kaubamärgist - käivitav moment on uudsete tehnikate, nippide ja lahenduste järeleproovimine, millest sünteesitud pilt loob võtme tema animafilmi mõistmiseks. Uue filmi tegelaskujude prototüüpideks on seekord putukad elust enesest, kelle eluringi autor on jälginud. Filmis seotakse dokumentaalsed loodusvõtted nuku-, joonis- ja digitaaltehnikatega.

Stuudiole A Film eraldati 130 000 eurot Eesti-Iirimaa koostöös loodava 30-minutilise animafilmi «Sinel» tegemiseks. Filmi režissöörid on Hugh O’Connor ja Meelis Arulepp ning  kogueelarve on 487 000 eurot. Lastele mõeldud laiendatud raamjutustusega jõulufilm põhineb Nikolai Gogoli samanimelisel kirjandusteosel. Filmist leiab otsesed viited kaasaegsetele väärtusmallidele, kus välimus ja rõivad määratlevad inimese sotsiaalse staatuse, kus aus, aga tuimavõitu töörügamine pole popp ning kus bürokraatia õigustab vaid iseennast. Vene-hirmu retoorika foonil tundub kosutav korraks sellest eemalduda ning tegeleda vahelduseks hoopis Vene kirjandusklassikasse kuuluva tekstiga. Kuna film on suunatud laiemale publikule, võib «Sinelist» saada jõuluaja lasteklassika.

Stuudio BOP Animation sarjale «Vanamehe multikas» eraldati 5 000 eurot lugude arendamiseks. Ülipopulaarsetes ja kompleksivabades vanamehe multikates heidetakse slapstick-nalja taluelu ja vanamoodsa eluviisi ning võõrandumise üle ning nad pakuvad eesti vaatajatele eriomast äratundmisrõõmu.

Eesti Filmi Instituudi peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins rõhutas, et taotlusvooru saabunud projektides oli teravmeelseid looarenguid, uudseid kujundus-tehnilisi lahendusi ning animažanri piiride laiendamise püüet. Rõõmu teeb ka see, et tegijad arvestavad üha enam oma publikuga ning meie animafilmid leiavad partnereid, rahastust ja levivõimalusi ka väljaspoolt Eestit.

Tagasi üles