Ajakirjandus liigub sinna, kus on lugejad

Ajakiri "30+", Tallinn, 20.03.2015 Ajakiri "30+" tahvelarvutis ja nutitelefonis. FOTO: MIHKEL MARIPUU/POSTIMEES

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Ühinenud Ajalehtede väljaanne 30+, mis kannab lipukirja «Ajakiri parimateks aastateks», hakkas sel kevadel ilmuma digitaalselt.

«Tahame olla seal, kus meie lugejad on,» põhjendas üleminekut ajakirja peatoimetaja Kadri Haavajõe. «Olen kasvõi oma lapsega mänguväljakul käies tähele pannud, et vanemad leiavad laste järele vaatamise kõrvalt endale tegevust nutitelefonis. Nad loevad sealt uudiseid, saadavad kirju, suhtlevad sõpradega.» Nüüd saab 30+ samasuguseks nutisõbraks, mis on lugejal alati kaasas, nagu tema telefongi.

«Kui ajalehed näevad oma tulevikku digitaalsena, siis ei jää ka ajakirjad igavesti paberile. Kogu maailmas on viimastel aastatel paberajakirjade loetavus langenud,» ütles Ühinenud Ajakirjade nõukogu liige Margus Mets. «Me anname välja paberil kuukirja 60+ ja viimaste uuringute järgi on see sellele sihtrühmale mõeldutest kõige edukam ajakiri. Katsetasime sedasama mudelit eelmisel aastal 30 aastat noorema sihtrühma puhul ajakirjaga 30+, aga saime aru, et see edulugu ei kordu. Tegemist on täiesti erinevate põlvkondadega. Sellepärast otsustasimegi paberajakirja väljaandmise ära lõpetada ja minna sinna, kus on lugejad – tahvlitesse ja nutifonidesse. See on põlvkond, kes ei taha isegi ajakirju enam paberil lugeda.»

Kogemused näitavad, et esmane informatsiooni ja meelelahutuse hankimise vahend ongi tänapäeval kaasaskantav nutiseade. Isegi traditsiooniline arvuti ei ole selles segmendis nii olulisel kohal. Sellepärast jäetigi digiajakirja arendamisel vahele veebilehitseja- ja arvutiplatvorm.

Sel aastal tasuta

Digiajakirja lugemiseks tuleb paigaldada vastav nutirakendus, mis on saadaval nii Google Play kui Apple’i App Store’is. Ajakirjarakenduse leidmiseks tuleb otsingusse sisestada «30pluss» ja siis see oma seadmesse paigaldada. Kui see on tehtud, tuleb alla laadida digiajakirja esimene number. Sel aastal on digiajakirja lugemine tasuta, kulusid aitab katta reklaamimüük. Metsa sõnul on digitaalne platvorm ka reklaamiandjatele paberist ligitõmbavam, sest seal on võimalik oma sõnumit huvitavamalt esitada.

«Meie kasutame 30+ digiajakirja tegemisel platvormi Mag Plus. Sellel on oma rakendus nii telefonile kui tahvlile,» rääkis Mets. Need rakendused erinevad pakutava sisu kuvamise poolest. Väiksem ekraan ei tähenda, et sama materjal on lihtsalt väiksema kirjasuurusega, vaid sisu kuvamisel arvestatakse lugeja kasutamismugavusega.

Nagu varem paberil, ilmub ka digitaalne 30+ korra kuus. Igapäevaseid värskendusi, nagu uudisteportaalides, ei tehta. Ühe ajakirjanumbri maht ületab 50 megabaiti, seega on seda nutikas alla laadida wifi-ühenduses olles, et andmesidemahtu mitte liialt kulutada. Aga see sõltub muidugi kasutaja andmesidepaketi suurusest.

Digitaalne 30+ on mõeldud lugemiseks Androidi ja iOSi platvormi kasutavatel seadmetel. Seda ei saa lugeda Windows Phone’i seadmetel ega arvuti veebilehitsejas.

Enne digitaalse numbri ilmumist anti ajakirja 30+ välja paberil, eelmisel aastal ilmus 33 000 trükiarvuga ajakirja kuus numbrit. Platvormi muutumisest hoolimata jääb nii ajakirja sisu kui sihtrühm ikka samaks. Digiformaati minek võimaldab lihtsalt jõuda veel rohkemate lugejateni, samuti jõuab nii lihtsamini välismaal elavate eestikeelsete huvilisteni.

Ilmuvad ka videolood

«Üleminek oli meie jaoks väga põnev ja natuke raske ka,» rääkis Haavajõe. «Me saame lugejale pakkuda palju rohkem sisu: mahukaid galeriisid, kuulamiseks-vaatamiseks videolugusid ja panna lugude juurde linke ajakirjavälistele veebilehtedele. Kui teema lugejat huvitab, saab ta ühe klikiga minna ja seda eesti või inglise keeles veel täpsemalt uurida.» Esimesed videolood ilmuvad digiajakirja teises numbris.

«Digiväljaandest leiab endiselt kõik need teemad, mis varem jõudsid lugejateni paberajakirjas: lood pere, suhete, tervise ja raha teemadel,» kinnitas Haavajõe.

Esimese diginumbri terviserubriigis kirjutatakse muuhulgas sellest, kuidas toime tulla pideva punastamisega, mis jätab sellega kimpus olijast närvilise ja kohmetu mulje näiteks töövestlusel. Samuti on juttu, millised on kaks suuremat voodimuret, mis eestlasi kimbutavad ja millele arsti abiga kiiresti leevendust võiks leida. Ajakirjas on artikkel ka esoteerikast, mis paljusid eestlasi ahvatleb, aga millega liiale minnes võib endale tekitada isegi ärevushäireid. Samuti leiab ajakirjast juristi nõuandeid, millised on abielupaari õigused lahutuse korral, hobiloo naistest, kes metsas jahil käivad, ja palju muud.

Tagasi üles