Õunpuu film jõudis klantsraamatusse

Nende ilusate kaante vahelt leiate filmi tuleviku. Foto: Liis Treimann

«Sügisball» pääses klantsraamatusse, «Püha Tõnu» USA kinolevisse

Ennast maailma juhtivaks (populaarsete) kunstiraamatute kirjastajaks nimetav Phaidon Press on värskelt välja andnud tellise kaalu, «Kalevipoja» mõõdu ja poole 6-köitelise «Eesti keele seletava sõnaraamatu» hinnaga teose, mis kannab pealkirja «Take 100. The Future of Film: 100 New Directors».

Miks me sellest juttu teeme? Ikka sellepärast, et atraktiivses raamatus, mis tutvustab rahvusvahelise autorifilmi uue põlvkonna kõige silmapaistvamaid režissööre, on eraldi peatükk ka meie mehest Veiko Õunpuust ja tema filmist «Sügisball».

Sisulise kaalu annab 450-leheküljelisele ja 800 fotoga teosele see, et valiku autoriteks on kümne nimeka filmifestivali – Cannes’i, Veneetsia, Berliini, Toronto, Sundance’i, Locarno, Pusani, Hongkongi, Istanbuli ja Buenos Airese – (endised) juhid. Igaüks neist on selekteerinud välja kümme režissööri ja lisanud kõigi juurde ka sisuka soovituskirja.

«Maailma esimene filmifestival, mis toimub raamatukaante vahel,» kuulutab eelnevast tulenevalt «Take 100».

Õunpuu ristiisaks on Marco Müller, kes seisab maailma tuntumate sekka kuuluva Veneetsia festivali eesotsas. Mäletatavasti oli just Veneetsia see koht, kus «Sügisball» võitis 2007. aastal ka kõrvalvõistlusprogrammi «Horisondid».

See, kuidas Müller siin ühest oma soosikust kirjutab, on üldistav ja tasakaalukas. Ta iseloomustab tabavalt «Sügisballi» meeleheitel kangelasi ja möönab poksi terminoloogiat kasutades, et Õunpuu ei jaga vaatajale neid portreteerides just kergeid hoope – naer nende üle võib tema filmis tarretuda kaastundeks, kurbuseks või isegi õuduseks, ja vastupidi. Ning seda kõike ette hoiatamata.

Pikemalt juurdleb kirjutaja selle üle, milline ikkagi on Õunpuu suhe oma kangelastesse, jõudes välja tõdemuseni, et mõningasest maailmavaatelisest skepsisest hoolimata seisab autor ikka ja alati nende poolel – erinevalt sellisest nukujuhist, kes oma mänguasjadele ülevalt alla vaatab.

Hea sõnaga mainitakse veel Mati Unti, Mart Tanieli ja Kanada ansamblit Godspeed You! Black Emperor, aga ka Aki Kaurismäke ja Ilja Hržanovskit, kelle filmile «4» lähendavat «Sügisballi» tegelaste käitumise ettearvamatus.

Tuntumatest hakkavad raamatust silma Ari Folmani, Sarah Polley, Carlos Reygadase, Florian Henckel von Donnersmarcki, Andrei Zvjagintsevi, Cristian Mungiu, Steve McQueeni ja Corneliu Porumboiu nimed, soomlasi, rootslasi ja norrakaid ei ole, lätlastest ja leedukatest rääkimata, kui see kedagi peaks tiivust tõstma.

Mõjukas Briti ajaleht Financial Times on juba jõudnud teost nimetada paeluvaimaks kurioossuseks, mis on sel aastal filmikirjanduse vallast poelettidele jõudnud.

Silmas peetakse seda, et esimest korda nii suurejooneliselt on klassikaline autorifilm pakendatud klantsraamatu formaati, mis on seni puudutanud pigem Hollywoodi löökfilme. Milleks ja kellele, küsib leht, imetledes samas ettevõtmise donkihotlikku idealismi.

Veiko Õunpuuga seotult on teatada veel üks rõõmustav uudis. Nimelt hakkab 17. septembrist ühes New Yorgi ja 1. oktoobrist ühes Los Angelese kinos jooksma «Püha Tõnu kiusamine» – on ju siinsete filmide väliskinolevi, iseäranis ookeanitagune, jätkuvasti pigem erand kui reegel.