Liina Siibi tundlikult kujundatud väljapanekul näeme haruldast joonistust meie esimesest naisliikumise edendajast Lilli Suburgist (1841–1923), kirjanduslegende Anna Haavat (1864−1957) ja Marie Underit; Eesti esimest professionaalset heliloojat Miina Härmat (1864−1941) ja säravaid lauljannasid Aino Tamme (1864−1945), Paula Brehmi (1877–1941), Helmi Einerit (1888−1968) ja Therese Reid (1891−1976). 20. sajandi esimesel poolel Eesti teatrilaval üles astunud silmapaistvatest ja andekatest naistest on võluvalt esindatud Hilda Gleser (1893−1932), Ella Ilbak (1895−1997), Lilian Looring(1899−1963) ja mitmed teised. Autoportreeliselt või kolleegide poolt hästi karakterit tabavalt näeme meie esimese põlvkonna naiskunstnikke Karin Lutsu (1904−1993), Anna Triik-Põllusaart (1902−1998), õdesid Lydia (1896−1965) ja Natalie Meid (1900−1975), Amanda Jasmiini (1902−2006) , Alma Koskelit (1886−1942), Irmgard Luhat (1901−1987) ja teisi. Tundehellalt on portreteeritud meie kirjanduselu tõlkjatena rikastanud Livia Orast (1909−1986) ja Arma Lindet (1889−1930. aastad?). Rohkelt on esindatud 20. sajandi esimese poole Eesti avalikus elus kaasarääkinud silmapaistvaid naisi – nimetagem siinkohal vaid hariduselu ja naiskodukaitse innukat vedajat Mari Raamotit ((1872–1966), hariduse ja naisliikumise tegelast Linda Eenpalu (1890−1967), ajakirjanik Helmi Jansenit (1889−1960) ja tuntud pedagoogi ja naiste kutsehariduse võimaluste eest võitlejat Anni Varmat (1891–1957).

Modernne naine Adamson-Ericus

«Kogu maailmavalu ei pea moodi panema!»