/nginx/o/2016/11/23/6104787t1he9a3.jpg)
/nginx/o/2009/02/20/137109t1h2c50.jpg)
Kunagi varem pole Oscari kandidaadiks esitatud kolme eesti linateost korraga – mitteingliskeelse filmi kategoorias hakkab kandideerima «Püha Tõnu kiusamine» ning lühikeste animafilmide kategoorias «Kaasasündinud kohustused» ja «Tuukrid vihmas».
Oscarit läheb püüdma rekordarv eesti linateoseid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aga seegi pole veel kõik – lühimängufilmide seas täiendab seda nimekirja veel Tanel Toomi «Pihtimus», mis teenis vastava õiguse välja tudengi-Oscari võidu eest, kuigi mitte Eesti, vaid Suurbritannia ja sealse rahvusliku filmi- ja telekooli esindajana.
Kui siinsete linateoste osavõtt mitteingliskeelsete filmide võistlusest on juba traditsiooniline, siis animatsioon seatakse kaalukausile esimest korda ajaloos.
Põhjus on lihtne: võimalus selleks avaneb haruharva. Erinevalt mitteingliskeelse filmi kategooriast, kuhu igal riigil on õigus tingimusteta esitada üks linateos, peab animatsioon täitma ühe kahest peamisest nõudmisest, ja need on kõrged: linastuma vähemalt kolm päeva Los Angelese kinolevis või võitma festivali, mida Ameerika filmiakadeemia aktsepteerib. Nimekiri on lühike – sinna kuuluvad üksnes kõige nimekamad.
Kuigi iseseisva Eesti animafilmi ajalugu on kuulsusrikas, võib noid kõige suuremaid võite üles lugeda siiski ühe käe näppudel. Seda enam tähelepanu väärib, et viimase aasta jooksul on selliseid tulnud koguni kaks. Nii sai «Kaasasündinud kohustused» grand prix´ Ottawa festivalilt ja «Tuukrid vihmas» Zagrebi festivalilt – just nende auhindade eest Oscari-õigus saadigi.
«Miks mitte proovida,» ütles «Kaasasündinud kohustuste» režissöör Rao Heidmets vastuseks küsimusele, kuidas võiks kunstitihke eesti autorianimatsioon sobituda Oscarite glamuuriga. «Mina sain Ottawast grand prix´ juba kätte – see on lagi –, kuigi ei julgenud sellest unistadagi. Nii et kaotada ei ole midagi.»
Oscarit nimetab Heidmets üheks paremini reklaamitud auhinnaks maailmas ja küsib, miks ei võiks selle hiilgust rakendada selleks, et teadvustada eesti animatsiooni kõrget taset eestlastele enestele. «Eesti enda animafilm on ju Eestis suhteliselt tundmatu – näha seda ju kuskil ei saa.»
Ka filmi «Tuukrid vihmas» režissöör Priit Pärn (koos Olga Pärnaga) rõhutab, et kõik, mis teeb eesti animatsioonile nime, on sellele ka kasulik – just Eestit silmas pidades. «Kõik, mis on seotud Oscariga, on ju püha. Miks mitte seda ära kasutada. Aga loota, et neile (akadeemiale – toim) meeldib sama, mis meile, siis on midagi viltu.»
See, kas eesti animafilm läbib eelvaliku sõela ja pääseb avalikku shortlist’i ehk nende kümne sekka, kelle seast hakatakse valima viit nominenti, selgub novembri lõpuks. Mullu näiteks kvalifitseerus samale konkursile 37 filmi.
Mitteingliskeelse filmi poolfinalistid tehakse teatavaks jaanuaris. Seni on oma kandidaadi avalikustanud ligemale 30 riiki. Huvitava valiku on teinud Soome, läkitades ookeani taha dokumentaalfilmi «Meeste kord» («Miesten vuoro») – selles puistavad saunalaval hinge soome mehed. Sama film püüab nominatsiooni ka täispikkade dokumentaalfilmide kategoorias.
Kui palju investeeritakse teose reklaamikampaaniasse, pole veel teatatud. Mäletatavasti kulutasid soomlased mullu 100 000 eurot, et upitada «Kirjad isa Jaakobile» mitteingliskeelse filmi nominendiks, ent teos ei pääsenud isegi eelvalikusse.
«Tuukrid vihmas» esitas Oscarile Eesti Joonisfilm, «Kaasasündinud kohustused» Nukufilm. «Püha Tõnu kiusamise», mis jõudis äsja ka USA art-house-kinolevisse ja teenis ära The New York Timesi heatahtliku retsensiooni, valis Eestit esindama komisjon, kuhu kuulusid Piret Tibbo-Hudgins, Katrin Laur, Tanel Toom, Andris Feldmanis ja Tristan Priimägi.