Kultuurisoovitused

Kõige rohkem kulutab Eesti elanik raha kontserdikülastusele

Kontserdipublik.

FOTO: Üllar Priks

Statistikaameti andmetel kulutab kultuuri- või spordisündmuse külastaja külastuse jooksul keskmiselt 14 eurot, kõige enam kulub leibkonnal raha kontserdikülastuse jooksul.

Kultuuri- või spordisündmuse külastaja kulutab piletitele keskmiselt 6,8 eurot, söögile ja joogile toimumiskohas või väljaspool toimumiskohta 3,8 eurot ning transpordile ja parkimisele 2,5 eurot. Muid kulutusi (näiteks kava, meened, lilled, iluteenus, riided, majutus) teeb külastaja keskmiselt ühe euro eest, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Kutt Kommel statistikablogis.

Kõige enam raha kulub kontserdikülastusel

Kontserdil käies kulub leibkonnal külastuse jooksul keskmiselt 38 eurot. Teatris käies kulutab leibkond keskmiselt 36 eurot, muudel kultuurisündmustel käies (festivalid, kokkutulekud, külapäevad) 33 eurot, spordivõistlustel 24 eurot ja muuseumis 22 eurot.

Kõige vähem kulutatakse raha kinos käies – keskmiselt 19 eurot leibkonna kohta. Kuigi ühe kinokülastuse jooksul tehtavad leibkonna kulutused on teiste kultuurisündmustega võrreldes väiksemad, siis kinoskäikude arvu arvesse võttes on kinokülastuse kogukulud suuremad. 2013. aastal kulutasid leibkonnad kinoskäigule kokku 67 miljonit eurot, mis moodustas kultuuri- ja spordiasutuste külastustele tehtud kogukulutustest 27 protsenti.

Kokku kulutavad leibkonnad kultuuri- või spordisündmuste külastamisele aastas hinnanguliselt ligi 248 miljonit eurot. 

Kontserdikülastajad kulutasid kokku ligi 57 miljonit eurot (23 protsenti), teatri, ooperi-, balleti- või tantsuetenduste külastajad ligi 55 miljonit eurot (22 protsenti), muuseumi, näituste või kultuuripärandi paikade külastajad üle 28 miljoni euro (11,5 protsenti), spordi ja muude kultuurisündmuste külastajad kumbki ligi 20 miljonit eurot (kumbki 8 protsenti).

Väljaspool toimumiskohta kulub enim raha transpordile

Uuringu oluline huviobjekt olid kulutused, mida elanikud teevad seoses kultuuriasutuses käimisega, aga väljaspool ürituse või sündmuse toimumiskohta. Enamasti pole sellised teenusepakkujad kultuuriasutustega seotud ja neid seob kultuuri- ja spordiasutusega vaid see, et nad paiknevad selle lähedal. Seega reeglina on keeruline tuvastada seoseid selliste kulutuste ja sündmuste vahel. Rahvusvaheliselt on nähtus tuntud kõrvalmõjuna teistele majandusvaldkondadele (spillover effect).

Väljaspool toimumiskohta kulub enim raha transpordile. Kokku kulutavad leibkonnad aastas kultuuri- või spordisündmustel käies transpordile ligi 41,5 miljonit eurot, söömisele-joomisele 26,3 miljonit eurot ja muule (nt majutus) 6,2 miljonit eurot.

Kinos käies kulutavad leibkonnad väljaspool toimumiskohta kõige enam – aastas kokku ligi 18,5 miljonit eurot, muuseumis käies 14 miljonit, kontserdil käies 13 miljonit, teatris käies ligi 12 miljonit, spordivõistlustel käies 10,7 miljonit eurot ja muudel kultuurisündmustel käies üle 8 miljoni euro aastas.

Andmed põhinevad statistikaameti 2013. aastal korraldatud elanikkonna moodul-uuringu kultuurimooduli küsimustikul. Uuringu üldkogumi moodustasid kõik Eestis elavad vähemalt 15-aastased alalised elanikud v.a pikka aega (vähemalt aasta) institutsioonides viibijad. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles