Eile esitles Tallinna ülikoolis oma uut teost, «Eesti õigusteaduse ja õigushariduse ajalugu“» (Kirjastus Argo), õigusajaloolane, TLÜ õigusinstituudi professor Peeter Järvelaid.
Ilmus seni puudunud peatükk Eesti kultuuriloost
Tegemist on sisuliselt Eesti kultuuriloo seni puudunud osaga, mis puudutab õiguskultuuri. Esmakordselt jälgitakse ülevaatlikult ja isikuti õigushariduse kujunemist Eesti aladel, alates õigusteaduskonna loomisest Tartu ülikooli eelkäijast Academia Gustaviana’s 1632 ja lõpetades akadeemilise õigusruumi väljavaadete ning Eesti võimalustega 21. sajandil. Õigushariduse ja õigusteaduse kuuluvuse kultuuri määrab ära juba selle keelepõhisus. Ehkki Eesti õigusmõistmine rajaneb Mandri-Euroopa traditsioonil (Rooma õigusel), mis omandas akadeemilise kuju 1088. asutatud läänemaailma vanimas, Bologna ülikoolis, on see kantud Eesti ajalookäigu eripärast. Järvelaid portreteeribki tervet galeriid Eesti eri aegade juuraprofessoreid ja õigusteadlasi, tehes seda kaasaelavas stiilis. Palju ruumi pälvib sõjajärgse õigushariduse ja õigusteaduse käekäigu esitlus, sh «Koobi ajaks» tituleeritud 1970 – 1988, osalt sellestki tingituna, et Järvelaid on olnud seotud üliõpilase ja õppejõuna Tartu ülikooliga 1970-ndate algusest kuni uue sajandi vahetuseni, mil ta valiti Akadeemia Nord professoriks.