Kired «OP!i» ümber

ERRi otsusega sulgemisele läinud telesaate «Kirjandusministeerium» juht Mart Juur. Foto: Elmo Riig / Sakala

​Pärast suve alustab ETV ekraanil uues formaadis kultuurisaade, mida «OP!-i» üks praeguseid saatejuhte Rain Tolk kirjeldab sõnadega «poolpehme saade». Uuendus kerib pingeid. Kultuuriinimesed kardavad, et «OP!» uus hooaeg muudab saate kergekaaluliseks.

Ära kaovad «OP! kunst», «OP! teater» ja «OP! film». Muudatustes jääb puutumata «Kirjandusministeerium», mis on teisipäevaõhtuste kultuurisaadete hulgas kõige vaadatavam.

Postimehele teadaolevalt on uue «OP!-i» näol tegemist Margit Kilumetsa juhitava uudisliku kultuurimagasiniga. Margit Kilumets viibib hetkel puhkusel, kuid lubas oma plaanidest seoses «OP!-i» uuendamisega rääkida mai teises pooles.

Formaadimuutus on põhjustanud kahtlusi ning nurinat Eesti kultuuriinimestes. Eesti Teatriliit saatis ERRi juhatusele vastavasisulise märgukirja. «Me ei soovi, et väheneks kunstisaadete maht. Valdkondade käsitlus peab olema asjatundlik ja professionaalne,» selgitas Riina Viiding teatriliidust märgukirja sisu.

Samasuguse protestikirja saab ERR ka filmiinimestelt. «Teame, et kavatsetakse tagasi pöörduda magasini-formaadi juurde. Aga see ei luba käsitleda erinevaid kultuurivaldkondi niivõrd süvitsi, nagu seda saab teha eraldi kultuurisaadetes. Soovime, et formaat jääks selliseks, nagu see praegu on,» ütles kirjaga seotud filmitegija Margit Keerdo.

Pöördumise taga seisvad kinoliit, audiovisuaalautorite liit, filmioperaatorite liit, filmitootjate liit, dokumentalistide gild, Eesti Filmi Instituut ja Pimedate Ööde filmifestival.

Praegu jaguneb iganädalane kultuurimagasin neljaks: «OP! kunst» (saatejuht Marko Mäetamm), «OP! film» (Rain Tolk), «OP! teater» (Andrus Vaarik) ja «Kirjandusministeerium» (Mart Juur). Pärast selle hooaja lõppu jäävad uuendamata kolme esimese saatejuhi lepingud.

«Saadet analüüsis programminõukogu. Väidetavalt leiti, et saade on tore, töö on hea, aga sügisest läheb see muutusse,» rääkis  «OP!-i» toimetaja Reet Weidebaum, kelle osaks jääb uuel hooajal vaid «Kirjandusministeeriumi» toimetamine.

«Aga miks muudatusi tehakse, selle kohta ei saanud ma midagi teada ja ei tea siiamaani.» ERRi programminõukokku kuuluvad Ainar Ruussaar, Heidi Pruuli, Marje Jurtšenko, Indrek Treufeldt, Mart Normet, Heiti Sepp ja Rene Vilbre.

ERRi juhatuse liige Ainar Ruussaar ütles eile Postimehele, et «OP!-i» muutuse põhjuseks operatiivsus ja käsitletavate kultuurivaldkondade avardumine: «OP!-i formaadimuutus ei tähenda, et saade ei hakka üldse käsitlema filmi, teatrit ja skulptuuri. Nüüd saab seda lihtsalt operatiivsemalt teha kui kord kuus ühel teisipäevaõhtul.»

Teise põhjusena tõi Ruussaar välja, et magasini tüüpi saatesse mahub rohkem kultuurinähtusi kui pelgalt teater, film, kirjandus ja kunst. «Kaasaegse kultuuri puhul ei saa me mööda minna disainist, moest, slängist ja teistest kultuurinähtustest.»

«Kurb lugu, et nii juhtus,» tunnistab «OP! filmi» saatejuht Rain Tolk. «Seniste saadete juhtidele ei mainitud sellest plaanist midagi.» Ta nimetab toimuvat mitte formaadimuudatuseks, vaid saadete kinnipanemiseks. «Minu andmetel muutub saade meelelahutuslikuks magasiniks, millel on rohkem ühist «Ringvaate» ja «Tähelaeva» kui senise «OP!-iga».»

Tolk päris ETV peatoimetaja Heidi Pruuli käest aru ja viimane tõi esile kolm argumenti: «Esiteks me võime nii teha, sest me oleme televisioon ja me peamegi arenema. Teiseks ei leidnud erinevate valdkondade esindajad alati oma saadet üles. Ja kolmandaks, kuivõrd iga saadet tegi oma valdkonna esindaja, siis võis juhtuda, et iga kord ei olnud saatejuht kättesaadav.»

«Loomulikult on telejaamal õigus oma programmi igal hooajal muuta, kuid minu meelest pole kuigi arukas vahetada sajaprotsendiliselt välja seni hästi toimiv süsteem. Ja seda ilma tegijatega konsulteerimata. Formaati ei pea muutma tingimata sama tihti kui Tartu intellektuaal sokke – iga kolmveerand aasta tagant,» pareeris Tolk.

«OP!-i» produtsendile ja toimetajale Mariina Mälgule ei tule kultuuriinimeste nurin üllatusena, ta on sellega varemgi kokku puutunud. Näiteks on arhitektide liit avaldanud rahulolematust, kui «OP!-ist» jäeti välja arhitektuurirubriik, ka disainerid on soovinud suuremat tähelepanu.

Ruussaar väidab oma telekogemusele toetudes, et ükskõik millise saate formaati muutes leidub ikka rahulolematuid. Vaatasime oma mõlema kanali programme. Kavandame nüüd filmi, teatri ja ka arhitektuuri ning disaini käsitlemiseks ETV2 teemaperioode, kus tegeleme nendega mingi perioodi vältel süvitsi,» ütles Ruussaar.

Seega, ETV ekraanil ei näe enam teatrile, filmile ja kunstile pühendatud, spetsialistide juhitud «OP!-e», kuid neid korvab temaatiliste saadete näitamine ETV2s.

Teemasaadete juhid on aja jooksul muutnud. Filmisaadet algselt juhtinud Ilmar Raag sidus end sõjategevusega ja teda asus asendama Rain Tolk. Kunstisaadet juhtinud Kaido Ole hoiatas Mälku, et oma loomingulise töö tõttu peab ta saate juhtimisest loobuma ja pakkus enda asemele Marko Mäetamme. «Teemaseadete juhtide karjäär edenes ja nad said erinevaid pakkumisi, mistõttu meil tekkis kaadri voolamine,» ütles Mälk.

«Uuest hooajast hakkab saadet juhtima ajakirjanik, kes teeb saadet hetkel olulistest kultuurivaldkondadest,» selgitas Mälk. «Ainult «Kirjandusministeerium», mis on eetris juba 2012. aasta sügisest, jääb ikka olema iga kuu viimasel teisipäeval.»

«Kirjandusministeerium» on kogu kultuurisaadete sarja vaadatuim saade, mida tipphetkedel vaatab isegi üle 100 000 inimese. Eriti kõrgeks tõuseb «OP!-i» vaadatavus siis, kui kommertskanalitel pole samas ajatsoonis võistlejat välja panna. Näiteks kasvas kultuurihuvi plahvatuslikult siis, kui seriaal «Viimane võmm» läks Kanal 2s puhkusele.

«Kirjandusministeeriumi» toimetaja Weidebaumi sõnul näitab saate olulisust see, et kui Juur saates mõnest raamatust juttu teeb, panevad raamatukogud need laenutajate ootel juba valmis ja poed tellivad täiendavat laovaru.

«Ka siis, kui ajakirja-tüüpi «OP!-is» käsitlesime raamatuid või näitusi, osteti ning külastati neid rohkem,» rääkis Mälk kultuurisaate mõjukusest.

BOX

«OP!-i» vaadatavust detsembris 2014

«OP! kunst» 45 000

«OP! film» 58 000

«OP! teater» 70 000

«Kirjandusministeerium» 104 000

Allikas: TNS Emor