Suvelugemine: võta raamat ja istu õunapuu alla

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Kati Vaas

Kui Postimehe kultuuritoimetajal puhkus algab, lohistab ta lamamistooli õunapuu alla, varustab end poole tonni raamatutega ja ei tõuse sealt enne, kui sammal selga kasvab. Palusime Eesti kirjastustel tutvustada on värskelt ilmunud raamatuid, et lugejad võiksid seda sama teha.

Kirjastus Fantaasia

«Jumalad ise», Isaac Asimov

See romaan on kirjastaja Eva Lutsu sõnul hoiatavaks näiteks, et pealtnäha tasuta asjade eest võidakse nõuda hingehinda. Kui inimkonnale pakutakse piiramatul hulgal tasuta energiat, haaratakse sellest innukalt kinni - seda enam, et kohe ei hakka eriti silma, mis pakutud plaanil viga on. Teadlaste hulgas läheb lahti võimuvõitlus. Pole juhus, et raamatu motoks on Friedrich Schilleri tsitaat «Lolluse vastu ka jumalad ise on jõuetud». Nimetatud probleemiga pole seekord hädas mitte ainult meie universumi asukad. "Jumalad ise" pole seotud ühegi Asimovi sarjaga ja on täiesti eraldiseisev teos.

«Esmaspäev algab laupäeval»,  Arkadi ja Boriss Strugatski

Strugatskite fantaasiaromaan «Esmaspäev algab laupäeval» on lõbus ja satiiriline lugemine. Kui saavad kokku teadus, maagia ja sotsialism, puhkeb igati ootuspäraselt kaos. Romaani kirju tegelastegalerii moodustavad lisaks teadureile ka kõiksugused erinevad mütoloogilised ning fantaasia- ja õuduskirjanduse kullafondist pärit tegelased.

«Keskpäeva varjud», kogumik

Kui «Esmaspäev algab laupäeval» sobib ka esmakordseks tutvumiseks Strugatskitega, siis Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski jt autorite kogumik «Keskpäeva varjud» on pigem neile, kes on kannatamatult oodanud järgesid juba loetud romaanidele või tahavad teada, mis tuntud tegelaskujudest edasi sai. Näiteks on kogumikus üks lugu, mis algab täpselt sealt, kus lõpeb «Põrnikas sipelgapesas», tegutseb Maksim Kammerer jt. Lisaks Strugatskite endi lühiromaanidele «Kauge Vikerkaar» ja «Poiss põrgust» on selles raamatus kolm lugu teistelt autoritelt.

Petrone Print

«Vastassuunavöönd», Kaja Sepp

 Paljud teavad Kaja Seppa kui EMT suhtejuhti, noored lugejad teavad teda kui auhinnatud noorsooromaani autorit. Vähesed teavad, et Kaja on kirjutanud oma vana nime ning pseudonüümi all kunagi ajakirjadesse lühijutte. Need on haaravad, elulised, osa neist lahendatud ka ulmevõtmes. Enamik juttudest on kirjutatud 1990. aastatel ning pakuvad lugejale võimaluse meenutada seda omapärast kümnendit. Kas see on naisteraamat? Kirjastaja hinnangul sobivad need jutukesed ka meestele, siin on sees ka pigem mehelikuks peetavaid teemasid nagu mägironimine, või nagu jutt, mis andis raamatule pealkirja: see tuksuv igatsus randme sees, keerata rooli järsult ja suunduda vastassuunavööndisse.

«Minu Eesti 3», Justin Petrone

Petrone uus raamat on kirjastaja hinnangul pigem valus tekst, aga mitmed lugejad on nandud tagasisidet, mill kohaselt esmane reaktsioon on: naljakas! Ju siis on mitmeid kihte. Siit leiab lähiajalugu nagu pronksiöö, leiab eneseotsinguid, leiab Eesti kultuuritegelaste ja -nähtuste peegeldusi. 

Kes aga kindlasti naerda tahab, võtku kätte Väino Uibo anekdoodivormis mälestuste kogumik tema lavakapõlvest ja teatrielust, «Naeru varjus läbi elu».

«Reisikirju», Fred Jüssi

Autor on hea rännukaaslane, ta juhatab oma raamatus lugeja tagasi puhtamasse ja rahulikumasse maailma. Tema tekstid ei ole liiga tempokad, temaga rändamiseks on vaja suvepuhkuse rahu ja vaikust, kus kõik vidinad on jäetud kaugele maha ning on aega minna...näiteks Lapimaale või Siberisse.

Samasuguse mõtisklustempoga on ka looduslüüriline-ühiskonnakriitiline raamat, Aili Paju «Kohtumine Lennart Meriga», kus autor peegeldab oma elu maakodus ning talle unenäos ilmunud

Hea Lugu

«Asenduselu», Boris Fishman

Boris Fishmani «Asenduselu» on  ebatavalisel moel pigem meeste kui naiste romaan,  hingestatud ja kohati naljakas lugu vene taustaga akirjanikust Slavast, kes töötab NYCis ajakirjas, mis teda ei hinda. Ühel päeva palub tema juudi-vene vanaisa võltsida tal holokausti hüvitusnõuet. Slava vanaisa «ei kannatanud täpselt nii nagu vaja», et kvalifitseeruda hüvituse saajaks, mida Saksa valitsus holokausti üle elanutele pakub  Aga ta on siiski kannatanud – juudina sõjas, alama kodanikuna Nõukogude Liidus, immigrandina Ameerikas. Niisiis? Kas tema lapselaps ei ole mitte «kirjanik»?  Väljamõeldud kannatuste kirjeldamisest saab Slava  kirg ja teine elu.

«Totu Kuul», Nikolai Nossov

Keegi ütles äsja, et Nikolai Nossovi raamatus «Totu Kuul» on kirjas kogu tõde kapitalismi olemusest. Kas just kogu tõde, aga suurem osa küll! Pool sajandit tagasi kirjutatud «Totu Kuul» on kaasahaarav, lustakas ja seikluslik muinasjutt. Totu ja tema kentsakate sõprade humoorikad seiklused Kuul pakuvad piisavalt nalja väiksematele ja äratundmisrõõmu suurematele lugejatele. Päikeselinna marakannid on otsustanud Kuule sõita, ehitanud vägeva kosmoselaeva ja pannud kokku lennumeeskonna eesotsas Taibuga. Kuid kõik ei lähe nii nagu plaanitud, kui meeskonnast väljajäetud Totu ja Pontsu otsustavad öösel salaja raketti hiilida. Algab ulmeline rännak, mida saadavad lustakad ja samas üsnagi ohtlikud seiklused. Nende fantastiline reis on koomiline ja mõtlemapanev jutustus, milles kentsakad ja ootamatud olukorrad tekivad enamasti Päikeselinna marakannide ja Kuu elanike erineva elukorralduse tõttu.

«Vaikelu leivaraasukestega», Anna Quindlen

See on hea rannaraamat. Anna Quindlen on intelligentne kirjanik, kelle raamatuid ei saa keegi labaseks puidada.  Lugu  räägib keskealisest, kunagi meeletult menukast naisfotograafist Rebeccast, kelle karjäär on juba mitu aastat languses, pangaarve tühi, ja ta peab välja rentima on NY kodu ja pärapõrgusse kolima, et üldse hakkama saada. Alles kolkas avastab naine, et elu ei ole päris see, mida ta vaid läbi kaamerasilma näinud on. Säravalt  kirjutatud „Vaikelu leivaraasukestega“ on liigutav ja naljakas lugu meid ootamatult tabavast armastusest. See on reis ühe naise ellu, tema südamesse ja mõtetesse – päevadesse, kui ta avastab, et elul on palju enam kihte, kui ta eales oleks osanud ette kujutada.

«Abikaasa saladus», Liane Moriarty

Tuntud bestselleri meistri teos on kindlasti kopsakas ja ergas suvelugemine, krimisugemetega armastusromaan või krimiromaan, milles on ka tugev armastusliin.

Kolme lapse ema ja John-Pauli abikaasa Cecilia leiab oma maja pööningult vana ümbriku. Sellele on tema abikaasa käekirjaga kirjutatud: avada ainult minu surma korral.Uudishimust avab ta ümbriku – ja aeg jääb seisma. Kirjas tunnistab John-Paul üles kohutava kuritöö, mille ilmsikstulek lõhuks kõik,  nii nende perekonna kui ka paljude teiste jaoks. Cecilia tahaks teha seda, mis on õige, kuid õige kelle jaoks? Kui ta oma perekonna kaitseks vaikib, ei anna ta süda rahu. Kui ta aga oma abikaasa saladuse paljastab, kaotab ta kõik teised, keda armastab…

Pilgrim

«Vabanemine teadaolevast», Jiddu Krishnamurti

Krishnamurti tähtteos on erakordselt terav, selge ning kivinenud mõistust põhjani raputav tekst, mis tõukab meid inimlikust agooniast ja agressiivsusest täielikule psühholoogilisele uuenemisele. 20. sajandi üks võimsamaid mõtlejaid, India luuletaja ja filosoof Jiddu Krishnamurti teab teed vaimse vabanemiseni. Kuidas ületada üksindus ja kurbus, jõuda seesmise harmooniani, kaitsta elus tõde ja ilu, võita maised kired ja kannatused, kogeda kõiksusega üheks saamise õndsust ning saavutada isiksuse terviklikkus – see kõik asub meis vaid tõelise taipamise kaugusel, milleni Krishnamurti targalt ja rahulikult otseteed näitab. “Et tõde kohata, peab meel olema täielikult vaba, ilma ühegi moonutuseta,” ütleb ta ning rõhutab täielikku teadlikkust kui sisemise vabaduse põhialust. Krishnamurti tekstid on lihtsad ja klaarid ning tuumolemuseni tungivad. Ta teab, et kui tahame inimkonnana saada tõeliselt arenenud tsivilisatsiooniks, nõuab see meilt oma tingitusest ja sõltuvusest teadlikuks saamist, teadvelolekut ja  vabanemist.

 «Elu läbi taskopeegli», Alan Adojaan

See raamat viib sind värvikale reisile taksojuhtide sisekosmoses aset leidva argipäevase absurdi, huumori ning teinekord ka tragöödia radadele. On ju kõigile teada, et taksorooli keerajad puutuvad oma töös kokku väga erinevate inimeste ja maailmadega, satuvad seiklustesse ning paljud neist on ka ise vägagi omapärased karakterid. 

Takso on märgiliseltki mitmefunktsiooniline ja mitmetähendusliku olemusega. Takso kui ühenduslüli algpunkti ja eesmärgi vahel, takso kui abivahend kuskile jõudmiseks, kõikvõimalikes kohtades käimiseks, kuskilt tulemiseks. Takso kui olukorra või aja päästja, teinekord ka elupäästja – seda nii kaudses kui vahel ka lausa otseses mõttes. Taksot võib vaadelda kui laeva, mis kruiisib erinevate maailmade vahel – maailmast, kus asud praegu, maailma, kuhu soovid minna. Selle sümboolse laeva kiiluvees segunevad veealune ja veepealne maailm. Veealune ehk allmaailm: kus toimuvad hämarad asjad, patuelu ning öised sündmused, kus elavad koletised ja veidrad elukad, ja veepealne maailm, kus käiakse töö ja kodu vahet, aetakse igapäevaseid asju ja elatakse igati kombekalt ning kõik tundub normaalne ja inimesed ontlikud. 

Taksolaeva kaptenil, kes algelist teleporditeenust pakub, on samuti palju rolle, mida tööpäeva jooksul tuleb sujuvalt sisse-välja lülitada. Taksojuht peab olema teenindaja, probleemilahendaja, abiline, psühholoog, kriisitöötaja, ja nagu siinsetest lugudestki lugeda, tuleb esineda veel kümnetes väga kummalistes rollides. Taksojuhid peavad tegelema seksiteenuste otsijatega, veavad surnuid, päästavad lemmikloomi ja võtavad vastu sünnitusi. Need on vaid mõned käesoleva raamatu hetkedest.

Ilmamaa

«Vaimu vend», Ott Raun

Ott Rauna (sündinud 1940, ajalookultuuri ajakirja Tuna peatoimetaja) ladusas laadis kirja pandud meenutusteraamatus tuleb juttu autori lapsepõlvest, kooliajast, sugulastest ja sõpradest, esimesest töökohast ja vene kroonust. Raamat viib lugeja Eesti NSV esimesse veerandsajandisse.

«Mõtteid ja vaateid», Mahatma Gandhi

Mahatma Gandhi (1869–1948), tuntuima 20. sajandi india filosoofi ja poliitiku mahukast kirjalikust pärandist on tõlkija Ruth Lias käesolevasse kogumikku valinud kirjatööd, mis annavad autorist, tema ajast ja mõttemaailmast tasakaalustatud ja põhjaliku ülevaate. Lihtsas sõnastuses ja löövalt esitab autor oma mõtteid Briti ülemvõimu all asuva India vabadusvõitlusest, vaimse ja ilmaliku maailma ühtsusest, püüdlustest Tõe poole ning ühest kõige vägevamast relvast – vägivallatust vastupanust. Raamat neile, kes on väsinud vihkamast.

«Ilmavallas II», Hannes Varblane

Lugejana erudeeritud, kriitikuna kompromissitu kirjamehe vaimus sooritatud mõtterännakud südamelähedaste kirjanike, kunstnike ja muusikute juurde. Varblane kirjutab oma sõbrast Riho Sibulast oma lemmiku Bob Dylanini, rääkimata hipidest ja Mülleri Sassist ning kirjandusest (Hemingway, Kerouac, Lawrence), ei unustata ka meie omi autoreid, noorteni välja. Meeleolukas lugemine kultuurihuvilisele igas vanuses. (Ilmub juulis)

Tänapäev

«Sina ei muuda Aafrikat, Aafrika muudab sind», Uhhuduur

Raamat võtab kokku Uhhuduuri ratturite seltskonna teekonna läbi Aafrika. Etioopiast Namiibiasse jõudmiseks tuli läbi vändata 5000 kilomeetrit ning nagu varasematel, juhtus ka seekord üsna uskumatuid lugusid ja kohtuti veel uskumatumate inimestega. Meeleolukas puhkuse- ja reisilugemine, kuid pakub ka mõtteainet. 360 lk ja rohkelt fotosid.

«Kutsuge ämmaemand», Jennifer Worth

Ämmaemandana  töötanud Jennifer Worthi bestseller räägib 1950. aastate Londonist, see on tulvil koomilisi ja kurbi lugusid ühe vaesema linnaosa elus. Raamatu põhjal tehakse samanimelist kõigi aegade vaadatuimat BBC teleseriaali, mille esimest hooaega on näidanud ka ETV.

«Nõianeiu Nöbinina ja korstnapühkija», Kristiina Kass

See raamat on Nöbinina seikluste teine osa - Nöbinina elu uues kodus on mõnus, eriti kui seltsiks on head sõbrad ehk perekond Puravik, mõned toredad naabrid ning nutikad loomad. Ometi ei kesta rahulik aeg kuigi kaua, selle eest hoolitsevad üks vahva korstnapühkija, üks mitte nii vahva korstnapühkija, varandust otsiv Rikaste pere ning ootamatult kaela sadanud sugulased – kari metsikuid nõiamoore. Raamatu lisas on koos nootidega Kristiina Kassi kirjutatud Nöbinina laulud!

Koolibri

«Hullumeelsuse hulgateooria», Will Self

Koolibri ilukirjandussari Ajavaim on taas rikastanud eestikeelset lugemisvara uue autoriga, kelleks sedapuhku on Briti uuema põlve silmapaistev satiirimeister Will Self. 1991. aastal ilmunud novellikogust «Hullumeelsuse hulgateooria» avastame muu hulgas üliinimlikult igava indiaanihõimu, raviasutuse 9. osakonna hirmuäratava ja peibutava saladuse ning saame teada, miks on õige arvata, et Londonis on palju surnud inimesi ja nii mõnigi surnud äri. Tähelepanekud vaimuseisundite, antropoloogia ja igapäevaelu alalt segunevad groteski ja absurdiga, temale ainuomase stiili ja huumori varal loob autor terve rea vaimukaid ja intellekti kõditavaid nägemusi, mis on pälvinud laialdast tunnustust. Will Selfi teoseid on tõlgitud 23 keelde ja need on võitnud mainekaid auhindu.

«Maailmarändur Nööp», Viiu-Marie Rummo, illustreerinud Kadi Kurema

Kas on võimalik kirjutada vahvat lasteraamatut nööbist? Paneb vist mõtlema? See raamat tõestab, et on küll võimalik, sest ühest väikesest poisist ja nööbist siin juttu on. Mõnel pealtnäha tähtsusetul esemel võib olla uskumatult põnev elulugu. Kes võinuks arvata, et üks väike nööp, mille üks päris tavaline Eesti poiss ühel päris tavalisel päeval samblasest kivipraost leidis, on läbi rännanud kogu maa ilma: sündinud Aafrikas, seigelnud Austraalias ja Ameerikas, jõudnud Jaapani muusikuga Helsingisse ja Hiiumaale. Kuidas nööp viimaks poisi aardelaekasse jõuab, jutustavad talle vaheldumisi isa, ema ja suur õde Loore.

«Seikluste atlas», Rachel Williams, Lucy Letherland

Lahedate illustratsioonidega ja kaartidega varustatud ilus suur raamat viib lugeja maailmareisile ning tutvustab paljude põnevate paikade loodusimesid, eri rahvaste traditsioone ja linnade vaatamisväärsusi. Tarvitseb vaid raamat avada ning meeliköitvad tegevused ja värvikad festivalid igast maailma nurgast on otsekui sealsamas käeulatuses. Reisitakse kolmekümnesse sihtkohta eri maailmajagudes ja pakutakse võimalust kaasa elada kõigele, mida võtavad ette raamatu tegelased, kaks noort rändurit.

Hea Lugu

«Asenduselu», Boris Fishman

Lõbus ja haarav puhkuselugemine! Slava vanaisa «ei kannatanud täpselt nii nagu vaja», et kvalifitseeruda hüvituse saajaks, mida Saksa valitsus holokausti üle elanutele pakkus. Niisiis palub ta oma lapselapsel mõelda endale välja uus elulugu. Kui aga jutt liikvele läheb, pöörduvad tema poole ka mitmed teised New Yorgis elavad vanad Vene juudid…

«Ekke Moor», August Gailit

Et ennast tundma õppida, tuleb vahepeal ära käia. Peategelane Ekke Moor nii teebki – rändab, otsib ja õpib. Et jõuda «lahtiste allikateni». Mõnus suvelugemine.

«Arve», Jonas Karlsson

Osaline tööaeg videolaenutuses, paar üksikut sõpra ja igapäevane rutiin, mis tähendab pitsat ja telekat ühetoalises korteris Stockholmis. Selline on meie peategelase elu – kuni talle saabub veider arve astronoomilisele summale – 5,7 miljonit Rootsi krooni. Arve terve tema elu eest.

Tallinna Ülikooli Kirjastus

«Yogasūtra», Patañjali

«Yogasūtra», Patañjali poolt kirja pandud yoga filosoofia ja jooga praktika baastekst, on kohustuslik kirjandus igale joogahuvilisele. Sellega pandi alus uuele askeetlikule maailmavaatele, mis levis sajandite jooksul Indiast üle kogu maailma ning mõjutab inimeste vaateid oma ihule ja hingele tänaseni. «Yogasūtra» on muistne tekst, mis sisaldab mineviku tarkusi, mis aktuaalsed ka tänapäeval. Eesti lugejale on põhjaliku sissejuhatuse kirjutanud Martti Kalda ja Inga Põldma.

«Kultuurne inimene: Keskklassi eluolu ajalooline areng», Jonas Frykman ja Orvar Löfgren

Kuidas me saime selleks, kes me oleme? Haaravalt kirjutatud teos «Kultuurne inimene»pakub ohtrate näidete abil ülevaadet, kuidas 19. ja 20. sajandi vahetusel kujunesid välja tänaseks nii loomuliku ja endastmõistetavana tunduvad keskklassi elustiil, väärtused, vaated ja mentaliteet. Uurimusel on mitmekesised ja vahedad allikad, alates isiklikest mälestustest kuni kokaraamatute ja etiketiõpikuteni.

«Tõlkimine omas ajas. Kolm juhtumiuuringut eesti tõlkeloost», Anne Lange

Eesti kultuur – nagu iga teine – on tõlkekultuur: ühes keeles loetud ja teises keeles mõistetud tekstide kogum. Paradoksaalsel kombel on aga tõlget sageli väärtustatud vähem kui originaali. On see õigustatud? Ja mis põhjustel võiks omal ajal avalikus elus tuntud tõlkijate töid lugeda ja väärtustada ka täna? Anne Lange uurimus «Tõlkimine omas ajas» otsib neile küsimustele vastuseid ning raamatu peategelasteks ongi seekord kolm tõlkijat: Timotheos Kuusik, Anton Hansen-Tammsaare ja Henno Rajandi.

Kirjastus Ersen

«Armunud süda», Barbara Cartland

Mõnusat suvelugemist pakub Barbara Cartlandi armastusromaan «Armunud süda», mis on juba juunikuust alates poelettidel saadaval ja nüüd ka uue kaanekujundusega.

«See, keda armastad», Paul Pilkington

Krimilugude austajatele peaks meeldima Paul Pilkingtoni «See, keda armastad». Mõned päevad enne pulmi kaob Emma Holdeni peigmees. Dan pole lihtsalt jäljetult kadunud – tema vend leitakse läbipekstuna ja suremas. Kahtlus mõrvakatse eest langeb Danile, aga Emma keeldub tema süüd uskumast. Kui fotod kuriteopaigast Londoni kollastesse lehtedesse paisatakse, saab Emma aru, et keegi jälitab teda. Jälgib teda. See on vana, tuttav tunne.

«Tähtsad eluplaanid», Lori Nelson Spielman

Lori Nelson Spielmani ülemaailmne menuk «Tähtsad eluplaanid» on ilmumas juulis. Selles erakordselt võluvas debüütromaanis hakkab üks naine täitma oma lapsepõlveaegsete elueesmärkide loendit ja leiab, et eluaegsed unistused viivad ta rajale, mida ta poleks kunagi osanud oodata.

Artikkel täieneb!

Tagasi üles