Iidsed kombed raamatus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mall Hiiemäe
Mall Hiiemäe Foto: Sille Annuk

Lõikuspüha oli kohe lõikuse lõpul… Tänati jumalat hea saagi eest… Parun tõi viinad ja söögid... Puhtmeelelahutuslikuks sööma-joomapeoks niisugused tähistamised siiski ei kujunenud. Siin võis saada õpetust ja innustust edaspidiseks ning jagada oma kogemusi.


Need laused ja lausekatked on nopitud eesti rahvakalendri uurija Mall Hiiemäe (73) vastsest raamatust «Pühad ja argised ajad rahvakalendris». Selles on tema artiklid aastatest 1979–2009.

Niisuguse paksu raamatu avaldamine ise on kui aastaid hoolega külvatud, haritud ja koristatud vilja salve talletamine. Nõnda oligi esitlemine Eesti Kirjandusmuuseumis eelmisel nädalal – päev pärast mihklipäeva – omamoodi lõikuspüha. Ainult et viinad ja söögid ei olnud paruni toodud, kuigi kohvilaud oli kaetud.

Kõvade kaante vahele köidetud 344 lehekülge jagunevad kolmeks. Kõigepealt saab ülevaate rahvapärasest ajaarvamisest, seejärel eesti rahvakalendri pühadest. Lõpuks toob autor esile rahvakalendri mitmenäolisuse ehk piirkondlikke ja kombestikulisi erijooni.

Nagu osa lugejaid on tähele pannud, on huvi rahvakalendri vastu aina süvenenud. Mida arvab sellest huvi tõusust Mall Hiiemäe?

«Euroopa Liidus olles ja paljude rahvastega suheldes süveneb soov säilitada või vähemalt tajuda oma identiteeti ja kogukondlikku kuuluvust,» ütles ta. «Paljudel võib olla isegi ohutunne, kartus jääda juurteta. See viib ka põliste uskumuste ja traditsioonide järgimisele – ja see on tugevalt kalendriga seotud.»

Päivi Paltsi kujundatud raamatul on elurõõmus punane kaas, mis võib ka ärevaks teha, kuid igal juhul püüab pilku. Varrak pakkus autorile näha kaht kaanekujundust. Autor valis Eesti Rahva Muuseumist pärit pulmavaiba foto. Teine kaas oli suure kella ja sirvilaudadega. Autor loobus sellest muu hulgas seepärast, et sirvilauad seostanuksid teda maausulistega.
Esitlusel tunnistas Mall Hiiemäe, et on raamatu ilmumise üle õnnelik.

Ega see ole rõõmustavam kui mõni eelmine? Näiteks «Sõnajalg jaaniööl» (2008) «Eesti mõtteloo» sarjas või Lõuna-Eesti kalendripärimust tulvil «Päiv ei ole päiväle veli», mis tuli trükist 2006? «Kõigist on rõõmu,» ütles ta.

Äsja ilmunud raamat teeb autorile erilist heameelt seetõttu, et ta ei uskunud ennast midagi sellist üldse enam tegevat. «Aga nüüd üllatuseks niisugune raamat,» ütles ta. «See annab endale ka elujõudu.»

Tagasi üles