/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/03/19/334587t1ha04f.jpg)
Sofi Oksanen romaani «Puhastus» kriitiliselt suhtuv ajakirjanik Piret Tali leiab, et Oksaneni esitatud kunstilised kujundid võivad teose erakordse menu tõttu ühel hetkel muutuda inimeste jaoks ajalooliseks reaalsuseks.
Ajakirjanik: kunstiline kujund seguneb ajalooga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ühel hetkel ei tunta enam huvi, kas tegu on kunstilise kujundi või ajalooga,» ütles Tali TV 3 saates «Kolmeraudne».
«Kardan, et mälu-uurijad hakkavad tulevikus Eesti naiste lugusid kirja pannes saama neilt naistelt Sofi Oksaneni lauseid,» selgitas Tali.
Talle oponeeris samal teemal dokumentaalfilme teinud Imbi Paju, kes ei jaganud tema hirmu. «Olles intervjueerinud väga paljusid naisi, ma seda ei usu.»
«Samuti ei arva ma, et üks teos suudaks Euroopas meie mainet nii ohustada, pigem tekitab see Eesti vastu huvi,» leidis Paju. Ta rõhutas, et Oksaneni raamat on siiski ilukirjandus, mitte dokumentalistika ning see pakub lihtsalt ühe mooduse, kuidas vägivallakujundit lugejani viia.
Piret Tali heitis ette, et Ida-Euroopa kirjanikud loovad millegipärast ainult läbi kriminaalse ja vägivaldse ainese kunstitõde ja oma kuvandit.
«Kui üks teos tekitab katarsise ja toob välja terve arutelu, siis on see ju ainult hea,» leidis Paju.
Ajakirjanik Piret Tali kirjutas sel nädalal Sofi Oksaneni «Puhastuse» kohta esimese arvestatava negatiivse artikli, mis jõudis ka soome ajakirjandusse.