/nginx/o/2015/07/02/4234905t1h9873.jpg)
Selle nädala esmaspäeval Londonis Covent Gardenis esietendunud ooperi «Wilhem Tell» võttis publik vastu nördimushüüete ja vilistamisega. Põhjuseks räige vägistamisstseen, vahendab Guardian.
Vägistamine ooperis: kus on kunsti piirid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gioachino Rossini 1829. aastal kirjutatud ooper «Wilhem Tell» räägib 14. sajandi Šveitsi rahvuskangelasest, kes võitleb Austria okupantide vastu. Publiku meelepaha põhjustas lavastaja Damiano Michieletto poolt sisse toodud stseen, mida Rossini ooper algupäraselt ei sisalda.
Kõnealuses stseenis korraldavad Austria ohvitserid banketi, mille käigus kallatakse ühele näitlejannale vägisi šampanjat kurku, alandatakse teda, ahistatakse seksuaalsel moel relvaga, lõpuks kistakse alasti ja sunnitakse banketilauale heitma. Laval hõiskasid muusikud ja lauljad, kuid briti ooperisõpradele mõjus räige stseen kui pangetäis jäävett. Kuningliku ooperi direktor Kaspar Holden esines hiljem sõnavõtuga, kus avaldas kahetsust vaatajatele tekitatud ebamugavustunde pärast.
«Lavastuses on stseen, mis rõhutab sõjas naiste vastu toime pandavaid kuritegusid. Seksuaalvägivald kuulub nende hulka,» ütles Holden. «Lavastaja taotleski selle stseeniga ebamugavustunde tekitamist. Palume vabandust kõigilt, kellele see häirivalt mõjus.»
«Võib-olla kestis vägistamine pisut kauem kui hädavajalik, aga aset see leidis,» kommenteeris nimiosatäitja, Ameerika tenor John Osborn. «Ma usun, et stseen oli vajalik näitamaks, millised jäledad inimesed olid Austria okupandid.»
Lavastaja Michieletto kaitses oma nägemust pärast esietendust: «Kui te soovite oma silmad brutaalsuse ees sulgeda, unustada inimeste kannatused ja sõja õudused, siis saab sellest lihtsalt üks lastelugu. Michieletto ei kavatse lavastuses mingisuguseid muudatusi teha. «Mhm, ega me ei tea jah, misasi see vägistamine on ja selle pärast tuleb vägistamistehnikate kohta ooperilaval haridust anda,» pareeris üks kommentaator sarkastiliselt.
Kõnealune stseen põhjustas arvamuste tulevärgi sotsiaalmeedias, internet plahvatas. Enamik inimesi avaldas laval nähtud jõhkruste üle nördimust. Aga oli ka neid, kes leidsid, et saalis lõugav ja vilistav publik ei osanud ooperis käituda. Põhiliseks diskussiooni teemaks kujunes see, mis on õigupoolest kunsti nimel lubatud ja mis mitte.
Teravalt kerkis esile küsimus, kas ooper erineb mingil moel teistest kunstiliikidest. Samasugused stseenid filmikunstis, sõnalavastustes ja kujutavas kunstis pole juba aastakümneid nii teravaid reaktsioone esile kutsunud.