Ükskord võidab Kuningas Alkohol meid kõiki...

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Robert Annus (vasakul) ja Ain Mäeots Tartu Uue Teatri lavastuses «Pärmi Jaagu unenägu».
Robert Annus (vasakul) ja Ain Mäeots Tartu Uue Teatri lavastuses «Pärmi Jaagu unenägu». Foto: Kristjan Teedema

Just nii ütles kord ammu üks tark, kuid alkoholilembene mees. Just nii, suurte algustähtedega ütleski.



Tartu Uue Teatri viimast lavastust, «Pärmi Jaagu unenägu» vaadates tuli see lausejupp meelde ning jäi kummitama. Just alkoholismi psühholoogiat ja dünaamikat, selle võlu ja valu Juss Haasma oma debüütlavastuses analüüsibki.

Ajast, mil Johann Voldemar Jannsen algteksti kirja pani, ei ole teema kindlasti mitte vähem aktuaalseks muutunud. Jannseni moraalirohke lugu joodikust külamehest, tema õnnetust naisest ja targast parunihärrast, kes Jaaku kavalusega viinatõvest ravida otsustab, on Haasma käsitluses aga muutunud detailirohkeks, teravaks ja vaimukaks lavastuseks, mis kellelegi vastuseid või lahendusi kandikul ette ei kanna.

Genialistide klubi väikeses intiimses saalis ei ole vaataja ja etenduse vaheline distants võimalik. Vaataja muutub paratamatult osavõtjaks – otsib koos Pärmi Jaaguga diivanipatjade vahele peidetud viinapudeleid, ahmib sisse kõrtsis heljuvat sigaretisuitsu, kuuleb iga klaasikõlksu, iga neelatust ja hingab sündmustiku rütmis kaasa.

Ning kuigi kaasajastatud tegevuspildis on Jannseni tüki algupärane keel ja kõne muutmata, siis paistab, et Kuningas Alkoholi keel ajast ei küsi, vaid on alati ja igale inimesele arusaadav.

Tuleb ja sosistab meelitusi, jagab lubadusi ja lahendusi, maalib õhulosse, muudab ülbeks ja enesekindlaks, haledaks ja ahastavaks, karjub needusi, häbistab ja alandab, surub vastu maad, tambib põrmu ja tõstab siis jälle tuhast. Paelub ja pelutab.

Kogu hullumeelset tantsu alkoholi taktikepi all täiustavad suurepärane muusika ja liikumine ning löövad lavakunstilised lahendused. Eriti efektne on paruni magamistuba, kus Jaak oma joomaunest (või just joomaunne) ärkab, kandes oma teostuses vihjeid hullumajatubade pehmetele seintele. Hästi läbi mõeldud lihtsad detailid moodustavad stiililiselt puhta terviku.

Vaheajal märkmeid tehes avastasin, et olin «vaheaja» asemel «poolaeg» kirjutanud. Käevääratuse põhjus lihtne – kogu Pärmi Jaagu unenägu on matš, võitlus. Võitlus inimlike ihade ja nõrkustega, enda ja teistega, moraali ja moraalituse, raha ja rahuldusega.

Jaak võitleb iseendaga ja enda vastu, Liisu Jaagu pahede ja nõrkustega, Marihken oma üksindusega ja kõrtsmik Mats raha nimel. Kõik rabelevad näljastena oma ulmade ja lunastuse eest. Õigus on kõigil ja mitte kellelgi.

Robert Annuse Jaak ja Markus Luige Hans võluvad oma peene tunnetuse, detailirohkuse ja eneseiroonilise ülepakutusega, mis hetketi peaaegu groteskseks muutub, ning näitavad, et ka inimloomuse kõige mustavamais mülkais leidub põhjusi väikeseks muigeks.

Uus lavastus
«Pärmi Jaagu unenägu»

Lavastaja Juss Haasma
Tekst Johann Voldemar Jannsen ja Juss Haasma
Osades vanemuislased Robert Annus, Markus Luik ja Ain Mäeots ning Laura Peterson Theatrumist ja Kersti Heinloo Eesti Draamateatrist
Kunstnik Kristiina Põllu
Esietendus 30. septembril Tartu Uues Teatris

Tagasi üles