/nginx/o/2010/10/13/448618t1hd857.jpg)
Võib vaid teoretiseerida, kui paljude ajalooliste sündmuste ja leiutisteni on viinud meid riigipea haavatud ego või geeniuse õnnetu armastus. Tõenäoliselt päris paljude. Kui uskuda filmi «Sotsiaalvõrgustik», sündis nüüdseks iga päev miljonite kontorirottide tööviljakust tundide ja tundide võrra kahandav Facebooki suhtlusportaal tänu selle looja Mark Zuckerbergi õnnetule armastusele ja haavatud egole.
Jesse Eisenbergi kehastatav Zuckerberg astub kohe filmi alguses meie ette kui intellektilt särav, kuid iseloomult kaunis ebameeldiv ja kompleksides nohik. Parimatest parimate ülikoolis õppiva nooruki üllatuseks saab ta hüljatud keskpäraste ülikoolis õppiva keskpärase neidise poolt.
Purjuspäi otsustab ta pahameele kogu naissoo vastu välja valada, sigatsedes keskkonnas, mis on tema jaoks tõeline kodu – internetis. Kasutades kaasnohikute abi, varastab ta facebook’ide ehk näoraamatutena tuntud tudengiandmebaasidest naisüliõpilaste pilte ja riputab nood internetti hindamiseks.
Sigadus osutub imekiiresti ülipopulaarseks. Ja Zuckerbergi ootab tähelepanu nii teda distsiplineerida üritava ülikooli juhtkonna kui ka tema teenuseid kasutada soovivate eliitklubi eliittudengite poolt. Lisaks muidugi spontaansed pahameelepursked tulivihastelt naisüliõpilastelt.
Asi, mida Zuckerbergi geniaalne sigadus talle aga ei anna, on liikmesus tudengite eliitklubis – tulevaste liidrite kinnises ringis, kuhu pääsemiseks ei piisa ainult Ivy League’i ülikoolis õppimisest ja säravast ajust.
Hea päritolu, klassikalise kuju ja mõõduka suurusega nina, sirged ja soovitavalt heledad juuksed, hele nahk, heledad silmad ning sportlik kehaehitus on kriteeriumid, millest võimalikult paljud peaksid lisaks niigi targematest targemate sekka kuulumisele veel täidetud olema.
Kräsupäine, lontis kehahoiaku ja selgelt rahvuslikule eripärale viitava välimusega Zuckerberg saab sellest peagi valusalt aru – kui tema parim sõber Billy Olsen (Bryan Barteri kehastuses) kutsutakse klubisse, mille liikmesus on talle peaaegu kinnismõtteks muutunud. Ning ka teise – pisut vähem maineka – eliitklubi liikmed ei mõtlegi Zuckerbergi oma ridadesse paluda, vaid tahavad temalt ainult nohikuteenust osta.
Kõik see annab Zuckerbergile aga ainult hoogu omaenda suurprojekti – The Facebooki – arendamiseks. Ta korjab ideid siit ja sealt ning Zuckerbergi jätkuvalt sõbraks pidav Olsen annab portaali arendamiseks nii raha kui ka oma eliitklubi liikmete kontaktandmed, mille ta tegelikult peaks enda teada hoidma.
Koos Facebooki eduga saab aga selgeks, et kogu rahast ja populaarsusest hoolimata ei suuda Zuckerberg andestada ei endast ilusamate eliidile ega ka teda maha jätta julgenud keskpärasele tütarlapsele.
See mürgitab Zuckerbergi võidurõõmu ja annab selgroo filmile «Sotsiaalvõrgustik». Teos on ladusalt jälgitav nii suhte- ja sõprusdraamana kui ka pilguna ambitsioonikate ülivõimekate mõnevõrra neurootilisse maailma, mille õnne definitsioon jääb priske ja lokkispäise keskmise silma jaoks mõistetamatusse kaugusse. Ja loomulikult leiab sealt mõningast mõtlemisainest küsimuses, kuidas muudavad suhtlusportaalid nende kasutajate suhtlust ja suhtumist.
Uus film kinolevis
«Sotsiaalvõrgustik»
Režissöör David Fincher
USA 2010
15. oktoobrist Tallinna, Tartu ja Narva kinodes
/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)