/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2014/09/07/3329061t1h974a.jpg)
Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluvate muuseumide külastatavus ja teenitud omatulu on hüppeliselt tõusnud.
Eesti muuseumid teenivad jõuliselt raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eriti tähelepanuväärne on külastuste ja tulu tõus viimase aasta jooksul, selgub kultuuriministeerium poolt rahandusministeeriumile saadetud kirjast. Enne järgmise aasta eelarve koostamist küsib rahandusministeerium andmeid teiste ministeeriumite viimase viie aasta personalipoliitika kohta.
«Kultuuriministeeriumi asutused on ajast aega ellu jäämiseks pidanud nutikalt käituma,» ütles ministeeriumi kantsler Paavo Nõgene. Analüüsides muuseumide külastatavust ja nende teenitud tulu, on näha, et mõlemad näitajad on viimase viie aasta jooksul järsule tõusule pöördunud.
/nginx/o/2015/07/20/4299827t1h4d2d.jpg)
Külastajate arv: 1994.a. – 808 000; 2002 – 1,5 miljonit; 2012 – 3 miljonit; 2014 – 3,8 miljonit
«Ehkki Eesti rahvastik kahaneb, siis kultuuri tarbimine on viimase 10-15 aasta jooksul oluliselt tõusnud,» kommenteeris Nõgene. Esiteks näitab see meie kultuurivaldkonna mitmekesisust ja teiseks meie asutuste väga head tööd selle valdkonna sees. Kultuuri tutvustatakse, populariseeritakse ja suudetakse rahvast järjest enam kultuuri juurde tuua, olgu tegemist ajalooliste väärtustega või millegi muuga.»
«Kultuuriasutuste arvnäitajad viitavad efektiivsuse tõusule. Näiteks muuseumide külastuste arv on selgelt suurenenud, teiselt poolt töötajate arv vähenenud. Muuseumide omatuludes on toimunud oluline edasiminek ja see aitab kaasa riigi rahast sõltuvuse vähenemisele,» ütles Nõgene. Allpool toodud graafikust on näha, et ehkki kultuuriasutuste toetamise protsent riigieelarvest on vähenenud, siis muuseumide tulud jätkavad stabiilset tõusu.
/nginx/o/2015/07/20/4299831t1h6881.jpg)
Hea näide edukast muuseumitegevusest on 2013.-14. aasta sügisel ja talvel Lennusadamas olnud Titanicu näitus. Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul külastas seda näitust ca 400 000 inimest ja piletituluna laekus miljon eurot. Selle raha mahutati jäälõhkuja Suur Tõll restaureerimisse, mis on nüüd publikule avatud. «Muuseumi põhiline tuluallikas ongi piletimüük,» ütles Dresen. «Sealt tuleb põhiraha. Toitlustus, ürituste korraldamine ja suveniiride müük aitab ka muidugi kaasa.»
Nõgene sõnul peavad muuseumid atraktiivsed olema: «Mis siis, et meie valdkonnas on mõnikord sajanditevanused kultuurväärtused, tuleb need rahvani viia tänapäevase meetodite abil.» Meremuuseumi külastajatest poole moodustavad kohalikud ja poole turistid, seda aastaaegadest sõltumata. Soomes ei korraldanud muuseum erilist reklaamikampaaniat, aga enne Lennusadama valmimist kutsuti sellega tutvuma grupi Soome ajakirjanikke. «Üks positiivne artikkel Helsingi Sanomates on palju efektiivsem, kui mõni plakat kuskil. Aga kruiisituriste muuseumisse saada on üsna keeruline, seda tuleb pikalt ette planeerida.»
/nginx/o/2013/10/31/2590340t1h2875.jpg)
Pildil: Titanicu näitus Lennusadamas
«Suured maailmanimedega näitused toovad mingil hetkel muuseumi külastajaid juurde, aga mina usun, et tänu neile näitustele tulevad inimesed nendesse muuseumidesse veel hiljem tagasi,» märkis Nõgene.
«Kõige lihtsam on teha huvitav näitus, siis tulevadki inimesed seda vaatama,» summeeris Dresen. 28. augustil avatakse Lennusadamas New Yorki loodusteaduste muuseumi näitus Antarktika uurimisest, kus eraldi osa on pühendatud ka Eestist pärit teadlaste ja polaaruurijate töödele jäisel mandril.