Uus majandusteooria mõtlemisviisi seletav tõlkeraamat

Viimase osa aga teeb eriti huvitavaks see, et siin on keskendutud majandusteaduse metodoloogiale. Autorid on palju tähelepanu pööranud majandusteaduse mõtteviisi selgitamisele üldise teaduse mõtteloo kontekstis ja niisuguste üldmõistete nagu teaduslik teooria, mudel, uurimisprogramm, heuristiline protsess kasutusele majandusteaduses.

Töös on tugev saksa mõttekooli aktsent, mille üheks oluliseks mõisteks on majanduskord, mis määrab majandusprotsesside raamid. Autorite järgi tegeleb ökonoomika koostegevuse tingimuste ja tagajärgede seletamise ja kujundamisega individuaalse kahju-kasu arvestuse alusel.

Koostegevus saab olla positiivse või negatiivse sisuga, igasugune koostegevus toimub mingite asjaolude kontekstis. Mõnevõrra teisel kujul on samad teemad sees anglo-ameerika traditsioonis majandusteooria kui nappide ressursside tingimustes toimuva valikuprotsessi laiendamisel majandustegevuse reeglitena tõlgendatavate institutsioonide lisamisega.

Autoritel on õnnestunud oma lähenemise raamistik täita üsna huvitavate aruteludega niisuguste mõistete nagu konkurents (raamatus nimetatakse seda saksapäraselt dilemma struktuuriks), homo oeconomicus, metodoloogiline individualism ja oportunism kasutamise üle teoorias ning ka selle üle, kui palju need mõisted arvestavad või peegeldavad inimeste tegelikku käitumist.

Homo economicus näiteks on teatavasti mudel-inimene, kes on alati ratsionaalne ja maksimeerib omakasupüüdlikult oma heaolu, oportunism tähendab omakasupüüdlikust. Arutletakse selle üle, kui kasulikud on need kontseptsioonid teooria arendamisele ja kas nendega tegelemisel on ka negatiivseid tagajärgi.

Autorid viitavad siin tuntud USA majandusteadlasele Buchananile, kes on väitnud homo economicus’e olevat midagi «küünilise fiktsiooni» taolist. Autorite seisukoht on siin, et homo economicus pole inimese pilt, vaid konstruktsioon, mis on kohandatud ökonoomika dilemma struktuuri (konkurentsi) tingimuste ja toime analüüsile. Sellega tutvumine on mõnede uuringute kohaselt muutnud inimesed isekamaks ja ahnemaks võrreldes sellega, millised nad olid enne teadmiste omandamist (katsed on tehtud majandusüliõpilaste peal).

Meie autorid arendavad siin tõeliste valgustajatena ideed, et majandusteadmiste omandamine ei pane inimesi käituma vähem koostööaltilt, samas aga hoiatab neid naiivse ja pimesi tehtava koostöö eest ehk teisiti öeldes ei lase inimesed pärast teooriaga tutvumist endal enam nahka nii lihtsalt üle kõrvade tõmmata. Ka reeglite kujundamisel on sellest lähtekohast kasu, sest dilemmastruktuuris peituva ahvatluse tõttu omakasupüüdlikkusele peavad reeglid olema kujundatud nii, et see oht oleks arvesse võetud.

Raamatus illustreerib seda järgmine näide: lepingutingimusi kooskõlastades ei pea lähtuma sellest, et keskmine lepingule allakirjutaja on ausate kavatsustega ja tal on plaanis seda täita, vaid situatsioonikohastest tingimustest, mis võtavad arvesse asjaolu, et mõned osalised on omakasupüüdlikud, lepingu täitmisel võib ilmneda asjaolusid, mis selle sõlmides polnud teada ja mis teevad osalistele selle täitmise äärmiselt kahjulikuks jne.

Autorid on oma käsitluses tegelenud ka ökonoomilise lähenemise piiridega ja on kaugel arvamusest, et majandusteaduses peaks pretendeerima inimkäitumise üldteooria rolli. Samas on töös esitatud huvitavaid näiteid eri teaduste piirialadelt. Nii on osa pühendatud eksperimentaalsele majandusteadusele, mille tuntumateks näideteks on nobelistide Kahnemanni ja Tversky, aga samuti teiste uurijate arendatud käitumuslik majandusteooria rakendustega tarbijauuringutes, finantsturgude käsitlemisel.

Samuti on vaadeldud piire ja võimalusi ökonoomilise lähenemisviisi (st kasu-kahju analüüs jms) rakendamiseks sotsiaalpsühholoogias, sotsioloogilises süsteemiteoorias. Omaette alateema on ökonoomika ja eetika alapealkirjaga «Kas homo economicus laostab moraali?».

Vastuseid sellele ja teistele küsimustele võib leida raamatust. Kuigi selles leidub terminoloogilisi küsitavusi, annab see tõlge siiski huvitava võimaluse tutvuda ökonoomika teoreetiliste töövahenditega, toob kitsa peavoolu majandusteooria kõrvale laiema vaatekoha, mis näeb võimalust rakendada nn heterodoksse majandusteooria lähenemisi ja üldisemas plaanis mõtiskleb majandusteooria koha üle sotsiaalteadusena.

Raamat

Karl Homann, Andreas Suchanek
«Sissejuhatus majandusteadusesse III: metodoloogia»
Tõlkinud Jüri Sepp
Tartu Ülikooli kirjastus 2010, 117 lk

Kommentaarid

Uus majandusteooria mõtlemisviisi seletav tõlkeraamat

Märksõnad