Eesti Dokumentalistide Gildi kolleegipreemia pälvis Marko Raat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hendrik Alla
Copy
Marko Raat
Marko Raat Foto: Mihkel Maripuu

26.-28. augustini toimus Anija mõisas Eesti Dokumentalistide Gildi suvekool. Neljapäeva õhtul anti välja traditsiooniline gildi kolleegipreemia, Doki Kild, mille sel aastal pälvis Marko Raat filmi «Fast Eddy vanad uudised» eest.

Suvekool algas tunnustatud Šveitsi režissööri Christian Frei esinemisega, kes rääkis avameelselt oma filmitegemise meetoditest. Õhtul vaadati nelja Valeria Andersoni dokfilmi aastatest 1964-1983, mis on oma sisulise ja vormilise teostuse poolest väga mõjusad ka tänapäevases kontekstis. 

Suvekooli teisel päeval külastas dokumentaliste filmitegija ja Riigikogu liige Artur Talvik. Kohtumist modereeris filmiprodutsent Ivo Felt. Peamise küsimusena jäi kõlama, kuidas oleks filmitegijatel võimalik oma vajadusi poliitikutele ja otsustajatele kuuldavaks teha.  Artur Talvik on Riigikogu Eesti filmi toetusrühma «Meie oma Oscar» looja ja esimees ning see on üks võimalik kanal, kuhu oma ettepanekutega pöörduda.

Suvekooli viimasel päeval näidati soome režissööri Mervi Junkkoneni filmi «After Life - Four Stories of Torture» (Soome, 2011). See aktuaalse teemaatikaga film räägib pagulastest, kes otsivad Soomes varjupaika peale seda, kui neid on oma kodumaal jõhkralt piinatud. Paraku toimib süsteem omasoodu - kuigi hingeliselt räsitud inimestele pakutakse ajutiselt hingeabi ja ravi, ei pruugi nad saada elamisluba ja varjupaika. Režissöör rääkis selle väga delikaatse filmi valmimisest ja järelkajadest.

Lisaks peeti suvekooli raames gildi üldkoosolek ning valiti uus, kolmeliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad Riho Västrik, Marianna Kaat ja Raimo Jõerand.

Suvekoolist võttis kolme päeva jooksul osa kuni 45 Eesti tõsielufilmi tegemise ja tootmisega seotud inimest.

Tagasi üles