/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2119203t1h0d74.jpg)
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) vabastab Toompeal asuva Rüütelkonna hoone ja kolib seal seni aset leidnud õppetegevuse Lembitu tn 10 asuvasse majja.
Kunstiakadeemia peab vabastama Rüütelkonna hoone
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rüütelkonna hoone läheb restaureerimisele, sest Eesti on 2018. aastal Euroopa Liidu eesistujamaa. See maja on ju üks Eesti kõige väärikamaid esindushooneid ning seda vajab Eesti riik esindusruumideks,» ütles EKA rektor Mart Kalm. Rektor rõhutas, et vana balti-saksa aadli omavalitsusorgani haldushoone on Toompea lossi kõrval üks ajalooliselt tähtsamaid esindushooneid. «Kunstiakadeemia on selles majas praegu seetõttu, et meie uus hoone on ehitamata, mitte selle pärast, et akadeemia vabade kunstide osakond peaks tingimata Toompeal asuma.»
Vabade kunstide teaduskond (hõlmab fotograafiat, graafikat, joonistamist, kompositsiooni- ja värvusõpetust, maali, stenograafiat, tegevuskunste ja uut meediat), kolib restaureerimistööde alates majja Lembitu tänav 10, kus praegu asub Haigekassa. Vaata maja lähemalt siit. Oma hooneta EKA tegutseb praegu neljas erinevas hoones.
Kinnistu Toompeal, kus asub Rüütelkonna maja, kuulus Eestimaa rüütelkonnale alates 1652. aastast, kuid sellel asunud hooned põlesid nagu endine rüütelkonna hoonegi (Rahukohtu tänav 3) 1684. aasta Toompea tulekahjus. Pärast kahe eelmise ehitise hävimist tulekahjudes ehitati 1845–1848 Georg Winterhalteri projekti järgi Eestimaa Rüütelkonnale uus kahekorruseline neorenessansi stiilis hoone. See oli üks esimesi omataolisi Tallinnas.