/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2009/08/22/224599t1hd665.jpg)
Esmaspäeval selgus, et lausa kahe Eesti fotograafi, Birgit Püve ja Annika Haasi pildistatud portreed on valitud mainekale näitusele Taylor Wessing Photographic Portrait Prize 2015.
Piltide täies ilus vaatamiseks vajuta suurendusklaasi ikooni!
Palju õnne! Kahe Eesti fotograafi portreed valiti mainekale näitusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti (portree)fotograafia taset näitab see, Londoni National Portrait Gallery's novembris avatavale näitusele valiti ainult 60 tööd, aga konkureeris neid sinna tervest maailmast 4900.
Birgit Püve portreel on kujutatud filmikriitik Fagira D. Mortit. «Seeriaga «Eesti dokumendid» olen ma tegelenud viimased 3-4 aastat, eesmärgiks portreteerida kaasaja eestlasi - millised me 24 aastat pärast taasiseseisvumist oleme või ka endale ja teistele paistame. Hall taust võiks olla omamoodi metafoor meie nõukogude minevikule,» kommenteeris Püve.
«Mis puudutab foto näitusele valimist, siis tegelikult võlgnen ma tänu selle pildi eest Fagirale, kes on niivõrd huvitav ja omapärane modell,» ütles Püve. «Kuna tegemist on võrdlemisi minimalistliku, ilma keskkonnata pildiga, siis ilma temata poleks ka seda pilti. Nii et aitäh, Fagira!» Püve jaoks on see juba teine kord, kui tema töö Taylor Wessingi auhinna näitusel ripub. Eelmisel aastal pääses shortlisti foto «Brian and Ryan».
Annika Haasi foto «Industrial Girls» kujutab kahte Maardu tüdrukut Anastasiat ja Vikat industriaalses maastikus. Foto on pildistatud lainegatiivile ja siis skaneeritud. Haas kirjeldab pildi saamislugu nii:
«11. aprill 2015 oli üks selliseid esimesi meeldivaid kevadõhtuid, kui ilm tõotas pärast värsket kevadvihma pakkuda suurepärast valgust vastu loojangut. Kuna Maardu on mind paelunud oma teistsuguse aura ja Tallinnaga võrreldes omaette ajastus ja vaimus kulgemisega, otsustasin minna taas pildistama. Juba ei tea mitmes kord.. Nokitsen vaikselt seeria kallal, mis räägib teisest tunnetusest täpselt meie kõrval ja mis on pakkunud kummalisi maailmavaatelisi kontraste võrreldes eestlaste igapäevaelu kontekstiga.
Juba varem olin leidnud selle põneva pildistamiskoha, kus Maardu magalarajooni kõrged kortermajad pakuvad ülemistelt korrustelt ilmselt hunnitut miljonivaadet nii merele kui ka Muuga sadamale. Seal nõlva all laiub tohutu võsamaastik, läbi mille jooksevad kummaliste hõbeussidena gaasi- või soojatrassid. Need on omamoodi mõnusaks mängumaaks Maardu lastele, sest olgem ausad, kes viitsib suurte paneelmajade mänguplatsidel kogu aeg ainult kiikuda, kui seal võsas on palju põnevam. Nii ma leidsingi tollel õhtul Anastasia ja Vitoria (Nastja ja Vita), kes tegelikult üsna omal initsiatiivil pildile kippusid. Ja kuna hetk oli valguse mõttes soodne ning modellid toredad, saigi üks laifilmirull lasta neil täis poseerida. Tüdrukud teavad juba ise ka, et neid novembris Londonis National Portrait Gallery's vaatamiseks välja pannakse ning nad on selle üle väga uhked.
Muide, foto on üles võetud üsna odava nõuka-aegse kaameraga Ljubitel. Üks mu lemmikumaid pildimasinaid, kuigi keerulistes valgusoludes tuleb selle masina hingeeluga hästi kursis olla.»
Taylor Wessing Photographic Portrait Prize on üks maailma olulisemaid ja ühtlasi ka märkimisväärse auhinnafondiga portreefoto konkursse, mille näitusele pääsemine on iga portreefotograafi jaoks suur saavutus.