Nii luuakse tulevikku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tõnis Oja
Copy
Artikli foto
Foto: Raamat

Mõni aasta tagasi puhkes rahvusvahelises ajakirjanduses diskussioon selle üle, kas viimaste aastakümnete suurim tööstusinnovaator on neli aastat tagasi meie hulgast lahkunud Apple’i kaasasutaja ja juht Steve Jobs või hoopis Elon Musk. Pärast elektriauto Tesla S edukat turuletulekut kostis hääli, et Musk on sama suur revolutsionäär kui Thomas Alva Edisson ja Henry Ford.

Kõik võrdlused on asjakohased. Ühes majandusharus revolutsioone põhjustanud juhte on maailmas jalaga segada, olgu selleks kas või McDonaldsi juht Ray Krok, kes viis eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel frantsiisi uuele tasemele, mis võimaldas kiirtoiduketil vallutada kogu maailma. Või olgu selleks Microsofti asutaja Bill Gates, tänu kellele on arvutite kasutamine muutunud meie samasuguseks harjumuseks nagu lugemine-kirjutamine.

Selliseid juhte, kes on revolutsioonilist põhjustanud mitmele täiesti erinevale majandusharule, on üksikuid. Tegelikult neid ongi vaid kaks. Jobs tegi revolutsiooni arvuti- ja mobiilitööstuses, aga ka filmitööstuses. Nimelt tänu Jobsile tõusis maailma juhtivaks animastuudioks Pixar.

Tagasi üles