Nobeli kirjanduspreemia sai Svetlana Aleksijevitš

Just nüüd: värske nobelist Svetlana Aleksijevitš avab ajakirjanikele oma Minski korteri ukse. Foto: VASILY FEDOSENKO/REUTERS

Nobeli kirjanduspreemia sai tänavu valgevene kirjanik Svetlana Aleksijevitš.

Eesti keeles on temalt ilmunud raamatud «Pruugitud aeg. Punainimese lõpp» (kirjastus Tänapäev, tõlkija Veronika Einberg) ja «Tšernobõli palve» (Maalehe Raamat, tõlkija Andres Ehin).

Esimeses kirjutab autor: «Kommunismil oli meeletu plaan – «vana» inimest, Aadamat ringi teha. Ja see õnnestus... võib-olla ainult see õnnestuski. Veidi enam kui seitsmekümne aastaga aretati marksismi-leninismi laboratooriumis välja omaette inimtüüp – homo soveticus. Ühed peavad teda traagiliseks tegelaseks, teised nimetavad sovokiks. Mulle tundub, et ma tean seda inimest, tunnen hästi, elasin aastaid tema lähedal, külg külje kõrval. Mina olengi tema. Need on mu tuttavad, sõbrad, vanemad.»

Tänapäeva kirjastuses ilmunud ja Veronika Einbergi tõlgitud raamatus «Pruugitud aeg» sisalduvad monoloogid on kirjutatud kümne aasta jooksul mööda endist Nõukogude Liitu reisides, need on teravmeelsed ja mõnevõrra murelikud tähelepanekud inimestest, kes on pidanud õppima elama täiesti uuel viisil, seejuures sellisel, millist ei tunne ka läänemaailm.

«Tšernobõli palve» tarvis lindistas kirjanik Tšernobõli katastroofi tõttu kannatanud poole tuhande inimese vapustavaid lugusid. Teose tõlkis eesti keelde Andres Ehin ja see ilmus Maalehe kirjastuse väljaandes.

2014. aastal anti Nobeli kirjanduspreemia romaanikirjanik Patrick Modianole, kelle loomingu kesksed teemad on aeg ja mälu ning need kaks saavad kokku küsimustes, mis keerlevad inimese identiteediotsingute ümber. Aasta varem sai Nobeli kirjanduspreemia Kanada kirjanik Alice Munro, keda võib pidada lühijuttude meistriks.