/nginx/o/2015/10/08/4571817t1h484f.jpg)
25st kõige vaadatavamast telesaatest 17 läks septembrikuus eetrisse Kanal 2s. Ilmselgelt teeb see telekanal midagi õigesti. Mis see just on, uuris Postimees Kanal 2 juhi Urmas Oru käest.
«Sellel sügisel on meie programm väga mitmekesine ja tugev,» ütles Oru TNS Emori uuringutulemusi kommenteerides. «Ma ei mäletagi, et oleksime nii palju erinevaid žanre ja valdkondi katnud. Varem on programm ehk kaldu olnud, näiteks rohkem seriaale ja vähem ajakirjanduslikke saateid.»
Tõsi, tabelitipus särab Teet Margna ja Kristjan Jõekalda reisisaade «Kaks kanget Ameerikas», aga sellele järgneb kohe läbi aastate suure vaadatavusega seriaal «Pilvede all». Uuriva ajakirjanduse saade «Radar» ja intervjuusaade «Viis aastat hiljem» küll esikümnesse ei mahu, kuid edestavad vaadatavuselt TV3 kõige populaarsemat seriaali «Kättemaksukontor».
Rahateenijate valik
Vaadatavustulemusi täpsemalt uurides selgub, et segmendis «Eesti elanikud vanuses 18–59 eluaastat» kuuluvad Kanal 2 saadetele lausa 11 esimest positsiooni, alles siis tuleb ETV «Aktuaalne kaamera». Lühidalt, inimesed, kes juba ise endale raha teenivad ja selle kulutamise üle otsustavad, eelistavad vaadata Kanal 2 saateid. Aga just see sihtrühm on maiuspalaks reklaamiandjatele.
«Me ju olemegi kommertskanal ja elame reklaamirahast. Loomulikult teeme saateid ka muudele sihtrühmadele, aga saateid saame teha ikkagi vaid selle raha eest, mida reklaamiandjad meile maksavad,» seletas Oru. «Meie programmimeeskond on väga kaua koos töötanud ja sealt on tulnud kogemused, kuidas atraktiivne kava kokku panna. Kanal 2 analüütikut Margus Paasi peetakse kõige asjatundlikumaks inimeseks telemaastikul.»
Oru teatab ilmse heameelega, et reklaamimüügi poolest oli september väga ilus kuu ning pole põhjust arvata, et sügise edenedes midagi teistmoodi minema hakkaks. Aga mis meeldib telekanali direktorile, ei pruugi tingimata meeltmööda olla tavalisele televaatajale. Üks asi, mille pärast vaatajad erakanaleid hurjutavad, on liiga pikad reklaamipausid.
«Vaatajale tundub, jah, alati, et reklaami on palju, aga seadus piirab selle mahu konkreetselt ära ja meie peame seadusest kinni,» pareeris Oru.
«Kuigi väidetekase, et telekanalid rikuvad reklaamiesitamise nõudeid, tegelikult see nii ei ole,» väitis Oru. «Inimesel on vahel mõnest asjast raske aru saada ja emotsioonid kasvavad üle pea. Aga meie müüme täpselt nii palju, kui seadus lubab, ja mõnikord tublisti vähem. Oleks veel andjaid, kes tahaks raha tuua, siis mahuks veel eetrisse.»
(Ringhäälinguseaduse 17. paragrahvis on selgelt kirjas: «Reklaami ja otsepakkumise lõikude maht ringhäälinguorganisatsiooni programmis ei tohi ületada 20 protsenti programmi päevamahust. Reklaami maht ei tohi ületada 15 protsenti programmi päevamahust. Reklaami ja otsepakkumise lõikude maht ei tohi ületada 12 minutit tunnis.» – Toimetuse lisandus.)
TV3 on tavapäraselt hiilanud suure vaadatavusega meeste hulgas. Emori uuring eritleb vaadatavust ka sugude kaupa ning sealt on selgesti näha, et 25–54-aastased mehed eelistavad vajutada teleripuldil nuppu, mille taga peitub Kanal 2. Alates esimesest kuni 13. kohani on edetabelisse saate nime järele kirjutatud just see kanal.
«Septembri lõpuks ei ole veel telekanalitel kõik kaardid lauda käidud,» ütles Oru. «Tulemas on veel konkurentide «Su nägu kõlab tuttavalt» ning meie «Laula mu laulu». Tegelik jõudude vahekord, kelle käes milline vaataja kui kaua on, selgub ilmselt oktoobri keskpaigas.»
Läinud pühapäeval alustas TV3 «Su nägu kõlab tuttavalt» väga tugeva tulemusega. Seda vaatas 240 000 inimest ehk 19,7 protsenti sihtrühmast. Kanal 2 septembrikuu populaarseima saate «Kaks kanget Ameerikas» vaatajate arv on 183 000.
Telesaadete puhul ühe episoodi põhjal pikaajalisi järeldusi siiski teha ei maksaks. «Võib olla nii, et üks saade lendab kohe raketina vaadatavustabeli kõrgustesse ja järgmiseks nädalaks on sealt allapoole langenud, teine saade vajab paari nädalat sissesöötmist, et inimesed hakkaksid omavahel rääkima: «Aga kas sa seda saadet oled näinud?»,» resümeeris Oru.
Filmimaailmas on näha tendentsi, et vaatajad ei hinda eriti uusi originaalseid stsenaariume ning seetõttu lähevad stuudiod kindla peale välja, tuues ekraanile lõputult järjefilme. Seda väidet illustreerib näiteks filmi «Tulevikumaa» läbikukkumine. Sama võib märgata Eesti teleedetabelit uurides: enamik tipusaateid on juba aastaid ekraanilt tuttavad.
«Nii äris kui teles kehtib üks kuldreegel: töötavat asja ei minda näppima. «Pilvede all», «Naabriplika», eelmisel aastal alustanud «Köök» (viimane on üks Oru enda lemmiksarju – toim) on meie tugevus olnud kogu aeg,» räägib Oru.
Mõni hooaeg tagasi oli kanali programmis sellist raudvara nii palju, et saatepäevas ei olnud enam eriti ruumi, kus uusi asju proovida. «Mida publik armastab, seda tuleb talle anda, niikaua kuni huvi püsib. Seriaalid ongi sellised publikukinnistajad, mis nädalast nädalasse vaatajad teleekraani ette toovad.»
Tõsi, Eesti kõige staažikam seriaal, ETV «Õnne 13» alustas sel sügisel oma 23. hooaega ja on vaadatavuse edetabelites ikka sees nagu sepanael saunaseinas. Septembrikuu üldtabelis on see kuuendal kohal ja ETV kõige vaadatavam saade üldse.
Teledraama kui žanri suur populaarsus on viimase kümnekonna aasta jooksul kogu maailma telejaamades läbiv trend. Oru viitab Ameerika turule, kus suured filminäitlejad ei pea paljuks teleseriaalides mängida. Hea näide on Kevin Spacey, kes teeb peaosa Netflixi kvaliteetseriaalis «Kaardimaja» (Eestis näitab seda ETV). Edu on tähendanud seda, et positsioone kaotavad talkshow’d.
Kanal 2 uudistesaated «Reporter» ja «Reporter+» on vaadeldava edetabeli lõpuosas, vastavalt 24. ja 25. kohal. Seevastu ETV «Aktuaalne kaamera» püsib läbi aegade kõrgetel kohtadel (septembris 16.). Kas poleks aeg «Reporterit» värskendada?
«Kui algab põhihooaeg koos kõigi oma suurte saadetega, siis pole uudistesaatel võimalik kuigi kõrgele kohale saada. Eriti «Reporteri» puhul, mis on tunniajane, väga pikk saade. 25. koht on väga hea kogemus, «Reporterit» on raske panna samasse patta kord nädalas eetris oleva pooletunnise saatega,» kommenteeris Kanal 2 juht. ««Reporterit» reformida pole vaja, see on niigi kogu aeg tasapisi muutunud ja vaatajaga sammu pidanud.»
Jälgib konkurente
Telejuhi enda telerivaatamise menüü panevad enamasti kokku tema lapsed. Võimaluse korral vaatab Oru alati komöödiasarja «Köök», ajakirjandussaadet «Radar», selle analoogi ETVs – «Pealtnägijat» – ja muusikasaadet «Laula mu laulu» (kui see eetrisse tuleb). Ka kõik intervjuusaate «Viis aastat hiljem» osad on ära vaadatud.
«Vaatan enamasti telerit reaalajas ehk lineaarselt. Olen tavaline Eesti mees, vaatan hästi palju sporti ja seda pole ju põnev järelvaatamisest jälgida. Aga hooaja alguses vaatan muidugi puhtalt töö pärast kõigi Eesti kanalite saated – vähemalt esimesed paar osa – kindlasti ära,» ütles Oru.
Teletootjad kogu maailmas otsivad uut põnevat formaati, aga keegi pole seda veel leidnud. Draamasarjad valitsevad praegu maailma, aga midagi sellist, nagu oli eelmise sajandi lõpuaastatel saate «Suur vend» juhtimisel maailma vallutanud tõsielusaadete buum, pole Oru sõnul paistmas. «Üks formaat, mis Eesti telemaastikul puudub, on klassikaline late night talkshow ehk õhtune jutusaade, nagu näiteks TV3 «Kolmeraudne» Mihkel Raua juhtimisel. Kõik otsivad seda, aga suurt ja säravat edulugu ei ole olnud,» nentis Oru.
Üks selle põhjusi võib olla, et väikeses Eestis lihtsalt ei ole võimalik panna ühe saate heaks tööd tegema 50 toimetajat, nagu suurtes telemaades. See on meeletu töömaht, mida vaataja ei tajugi, tema näeb vaid säravat ja vaimukusi pilduvat saatejuhti. «Kindlasti on see üks argumente. Aga kui vaadata, kuidas teistes maades telesarju toodetakse, siis peaks seegi Eestis võimatu olema. Meil pole ju võta kümnete kaupa stsenariste ja iga osa jaoks eraldi lavastaja, aga näed, ikka tehakse ja edukalt!» rõõmustas Oru.
Konkurendi kommentaar: asi pole nii hull
Vastab TV3 juht Priit Leito
TOP 25 saate hulgas olid üle poole Kanal 2 saated, TV3 oli üldnimekirjas (elanikud alates 4. eluaastast) esindatud vaid kahe saatega, «Kättemaksukontor» ja «Selgeltnägijate tuleproov». Miks on üks erakanal nii palju vaadatavam kui teine? Kas TV3 on selle tulemusega rahul?
Saadete edetabel ei anna ülevaadet kanali vaadatavusest, veel vähem kanalite grupi üldisest vaadatavusest. Televisioon on võrreldes printmeediaga õnnelikus olukorras, et meil on teada iga saate ja reklaamklipi vaatajaskonna suurus ja profiil. TV3 on osa MTG grupist. Grupi tasandil oli septembrikuus MTG kanalite vaadatavus peamises müügisihtrühmas ehk vanuserühmas 18-49 Eesti Meedia omast üle 40 protsendi kõrgem. See on piisav ülekaal.
TV3 on traditsiooniliselt olnud tugev meesoost vaatajate seas. Aga nüüd kuulub sihtrühmas mehed 18-49 TOPP 10 tervikuna Kanal 2-le. Miks kaotas TV3 septembris selleski segmendis positsioone?
TV3 on naiseliku profiiliga telekanal, septembris oli naiste ja meeste osakaal kanali vaatajaskonnas vastavalt 63 ja 37 protsenti. Telesaadete edetabelid ei anna täit pilti jõudude vahekorrast. Sihtrühmas mehed vanuses 18-49 oli MTG kanalite vaadatavus 47 protsenti kõrgem Eesti Meedia kanalitest.
TV3 alustas oma sügisprogrammiga nädal aega varem, kui ETV ja Kanal 2. Edumaast hoolimata on vaatajanumbrid tagasihoidlikud. Mis on valesti ja mis järeldusi kanal sellest teeb?
Esimesel nädalal tulime omasaadetega välja esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval. Neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev jäid ootele. Tunde, et TV3 alustas sügist suure ühtse avapauguga, võis tekitada uuenenud eetrigraafika. Sügishooaeg kestab teles tinglikult 16 nädalat, ühe tavapärase telesaate hooaja pikkus on aga 8-12 nädalat. Nii on saadete hooaja peale laiali hajutamine paratamatu. Eelmisel ehk sügishooaja viiendal nädalal alustas reedel «Me armastame Eestit» ja «Varjudemaa», pühapäeval aga suursaade «Su nägu kõlab tuttavalt». Üsna mitmed uued tulekud jäävad TV3 sügishooajas aga novembrisse.
/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)