Juudi festivalil esineb suulises traditsioonis sirgunud laulik

Lior Elmalech: suulises traditsioonis kasvanud laulik. Foto: Ariel

Seitsmenda juudi süvakultuuri festivali Ariel peaesineja on eriline selle poolest, et temast ei ole tuntud muusikut saanud üleöö ega ka moodsatel viisidel (haridus, meedia). Sefardi liturgia kantor Lior Elmalech esitab täna Tallinnas Jaani kirikus 7.–14. sajandi hümne ja palvelaule, esindades sellist liturgilist laulmist, mis tänini kandub edasi põlvest põlve ja suust suhu.

«Lior Elmalechi kutsumisest oleme unistanud juba aastaid,» ütles festivali peakorraldaja Jaan-Eik Tulve. «Tegemist on laulikuga, kes on üles kasvanud suulises traditsioonis. Kogukonnas, kus lapsed õpivad muusikat ja mingis mõttes ka elu vanade meistrite ning vaimsete õpetajate juures. Ning kui laps juhtub olema muusikaliselt andekas ja pea lõikab, on tulemuseks uus täht, mis valgustab vastavas kultuuris elajaid kogu oma elu. Euroopas enam sellist asja eriti ei tunta ning taolise traditsiooni säilimine tänapäevase tehnoloogia ja infotulva juures on äärmiselt habras.»

Tallinnas esitab Elmalech koos ansambliga andaluusia pärimusel põhinevat vaimulikku muusikat.

Festivalil kuuleb veel juudi päritolu Austria-USA helilooja Erich Wolfgang Korngoldi ja Arvo Pärdi teoseid (7. novembril Mustpeade Majas) ning David Vseviovi loengut «Müüt ja tõde juutide osavõtust Oktoobrirevolutsioonist» (6. novembril Vanalinna Muusikamajas).

Festival tundub väiksem kui eelmistel aastatel. «Kõik on seotud rahaliste võimalustega,» põhjendas Tulve. «Oleme õnnelikud, et meid on siiani toetanud kultuuriministeerium ning kulka, kuid summad on mitu korda vähenenud. Iisraeli esinejate lennupiletid maksab kinni Iisraeli saatkond, kuid ka neil on masu ning seetõttu tuli positiivne otsus alles mõni nädal tagasi. Festivaliprogramm tuleb aga kinnitada umbes aasta ette. See kõik seab omad piirid. Loodame järgmisel aastal maksimumprogrammiga välja tulla.»

Milline on juudi kultuuri koht praeguses Eesti kultuuripildis? Paistab see välja? «Mingis mõttes on juudi kultuur ja ajalugu eestlaste omaga sarnane,» vastas Tulve. «Väikesed rahvad, kelle kaudu on maailmale antud palju, kuid kes on ka ohtralt kannatama pidanud. Suurusjärgud ei olegi meie kontekstis hetkel olulised. Oluline on see, et keda armastatakse, sellele antakse aeg-ajalt ka vastu näppe. Meie ülesandeks on mitte uhkeks minna ning olulist ebaolulisest eristada.»

Tulve sõnul on Arielil kujunenud oma publik, keda juudi kultuuri tahud ühel või teisel põhjusel kõnetavad. «Kui alustasime, oli meie suurim küsimus, kas Eestis üldse on inimesi, kes meiega sarnaselt mõtlevad.»
Selgus, et on.