Kultuurisoovitused

Eesti Laulu võidulaul võib kõlada ka vene keeles

  • Kuuajaline nihe
  • Nõudlik lühivorm
  • Profid žüriis
  • Suur show

Elav ajalugu - sellel pildil on Eesti Laulu kõik senised võitjad.

FOTO: Foto: ERR

Kui tavaliselt on olnud laulude konkursile esitamise tähtaeg detsembri keskpaik või mullu detsembri algus, siis tänavu oodatakse 3-minutilisi hitistaatusega heliteoseid juba täpselt nädala pärast ehk 2. novembril – kell kukub kell kolm päeval Eesti Televisiooni Gonsiori tänava poolses valvelauas.

Mart Normeti sõnul on kuuajaline nihe vajalik, et heliloojatel ja muusikutel oleks hiljem rohkem aega süveneda ning teletegijatel koostöös esinejatega lavalist numbrit veelgi põhjalikumalt ette valmistada. Samuti pole vähetähtis, et lood jõuaksid varem raadiojaamadesse ning oleksid konkursi ajaks juba tuntumad.

Poolfinaalidesse jõudvad kakskümmend muusikataiest valib – nagu ikka – eelvalikužürii, kes istub tänavu koos 4. ja 5. novembril ning kindlasti juurdlevad paljud asjasthuvitatud, kas žüriile, kelle lõplik valik tehakse teatavaks 5. novembri saates «Ringvaade», lähevad peale pigem kaasakiskuvad poplood või uuenduslikku lähenemist pakkuvad heliteosed.

«See 3-minutiline vorm on tegelikult päris nõudlik,» möönab Mart Normet. «See tähendab, et oma lugu on tarvis kontsentreeritult jutustada 180 sekundiga. Rõhk on sõnal «kontsentreeritult». Meie formaadis ei saa olla liiga pikka sissejuhatust ega vahemängu. Isegi ballaad peab olema nagu rusikalöök.»

Normet lisab, et Eesti Laul on väga demokraatlik lauluvõistlus: edasi võivad pääseda nii elektrooniline tantsumuusika kui ka folk, metal ja hiphop. Miks mitte ka šlaagrid ehk süldimuusika. «Meie žürii on piisavalt avatud meelega, et erinevates žanrites ennast koduselt tunda,» märgib ta.

Kindlasti on paljud tähele pannud, et eelžürii koosseisus on läbi aastate toimunud suhteliselt vähe muutusi. Normet põhjendab seda sellega, et sinna tuleb leida sellised profid, kes on muusikast läbiimbunud ning tunnevad une pealt hiti ära – inimesed, kelle tööks ongi muusika kuulamine või tegemine. Mis on aga Eestis eriti keeruline – sinna tuleb leida sõltumatud inimesed, kel endal ega lähedastel poleks konkursile laule toodud. «Võin omalt poolt kinnitada, et ka need muusikakriitikud, kes võivad jätta nö diibi mulje, on tegelikult nii laia maitsega, et neil pole mingi probleem hääletada ka hea lembeballaadi poolt,» selgitab Normet. Mõni muudatus tuleb eelvaliku žüriis selgi aastal sisse, kuid millised, ei saa ta veel kommenteerida, et asi aus oleks.

Kuigi venekeelsest meediast on juba läbi käinud skeptilisi arvamusavaldusi, et venekeelsete etteastetega pole mõtetki Eesti Laulule kandideerida, sest nagunii need kuhugi ei jõua, lükkab Normet selle ümber – lisaks inglise- ja eestikeelsetele lauludele on ju Eesti Laulul kõlanud ka prantsuskeelne laul. Ta usub, et vähemasti eelvalikut tegevale žüriile on eesti ja inglise keelest erinev keel isegi boonuseks: «Laul kõlab ju hoobilt originaalsemalt!»

Kui poolfinaalid peetakse 13. ja 20. veebruaril, siis finaaliks kogunetakse 5. märtsil mitte enam Nordea kontserdimajja, vaid koguni Saku suurhalli.

«See saab olema Eesti kohta ikka väga suur show,» lubab Mart Normet ning kinnitab, et Eesti Laulu kasvamine on korraldajate kindel plaan. «Need, kes kontserdimajas finaali vaatamas käinud, teavad, milline kaasakiskuv ja ootusärev atmosfäär saalis tekib. Nüüd tegutseme selle nimel, et seda tunnet duubeldada!»

Kui Eesti Laulu eelkäija Eurolaul kasutas vahel võiduloo valimisel ka rahvusvahelise žürii teeneid, siis Normeti sõnul on lauluvõistluse eesmärk kodumaise muusika elavdamine ja arendamine ning see filosoofia on toiminud ka Eurovisiooni lauluvõistlusel. «Ei näe hetkel põhjust, et välismaalased peaksid meile meie laulu valima,» kostab ta. «Samas ei välista, et võib-olla peaks juurde tooma mõne värske kõrva välismaalt. Aga kindlasti mitte kõiki liikmeid.»

Niisiis on aega võistlusel osalema pääseda vaid loetud päevad ning kindlasti tasub seda kaaluda kõigil, kel vähegi hitipotentsiaaliga laulu pakkuda on – peaasi, et seda poleks avalikult esitatud enne 1. septembrit. Kindlasti väärib mäng küünlaid, sest – nagu ütleb Mart Normet – on tähelepanu, mille osaliseks saavad kümme finalisti, väga võimas: «Seda ka tänu Postimehele, kes on lisaks ERR-i kanalitele Eesti Laulu ametlik meediapartner.»

EESTI LAUL 2016 AJAKAVA

  • Laul ei tohi olla avalikustatud enne 1.09.2015
  • Esitaja sünniaeg ei tohi olla hilisem kui 14.05.2000
  • Laulude esitamise tähtaeg 2.11.2015 kell 15
  • Poolfinaali jõudjad avalikustatakse 5.11.2015
  • Poolfinaalide salvestused 4.-7.02.2016
  • Poolfinaalide saated 13. ja 20.02.2016
  • Finaalkontsert 5.03.2016
  • Eurovisiooni lauluvõistlused poolfinaalid 10. ja 12.05.2016
  • Eurovisiooni lauluvõistluse finaal Stockholmis 14.05.2016

Allikas: err.ee

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles