K, 30.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mis filmid valmivad Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks?

Täiendatud. Lisatud fotod!
Tiit Tuumalu
, kultuuritoimetuse vanemtoimetaja
Mis filmid valmivad Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Andres (Priit Loog) ja Krõõt (Maiken Schmidt). Filmi «Tõde ja õigus» karakterite foto.
Andres (Priit Loog) ja Krõõt (Maiken Schmidt). Filmi «Tõde ja õigus» karakterite foto. Foto: Renee Altrov / Allfilm

Eesti riigi sajandaks sünnipäevaks ekraniseeritakse üks Eesti kirjanduse tüvitekste, «Tõe ja õiguse» I osa, mida on juba väga kaua oodatud.

Filmi hakkab tegema Tanel Toom, kes võitis 2010. aastal tudengifilmide Oscari ja kandideeris hiljem lühimängufilmide kategoorias ka Oscarile. «Tõde ja õigus» on talle esimeseks pikaks filmiks.

Kokku otsustas riigi sajanda sünnipäeva puhul korraldatud filmikonkursi žürii toetada kuue filmi tegemist. «Tõe ja õiguse» kõrval osutusid väljavalituiks Janno Põldma ja Heiki Ernitsa «Lotte ja kadunud lohed», Moonika Siimetsa «Seltsimees laps», Kaur Koka «Põrgu Jaan», Liina Triškina «Võta või jäta» ja Raimo Jõeranna «Printsess, Paaž ja Felix», viimase puhul on tehtud autoritele ettepanek vändata see dokumentaaldraamana.

Koguni viie režissööri puhul on tegemist pika filmi debüüdiga.

Žürii esimees Karlo Funk märkis pressiteate vahendusel, et konkursil välja valitud filmiprojektid annavad mitmekülgse pildi sellest, mida filmitegijatel vaatajale pakkuda on.

«Nii värske pilguga vaadeldud kirjandusklassika kui Lotte-lugude mehaanilised idufirmad jutustavad erinevatel aegadel Eestit ühendanud suurtest teemadest. Lähema ja kaugema ajaloo käsitlemist täiendab nüüdisaegse fookusega sotsiaalne draama. Väga erinevad filmid moodustavad tegelikult põneva terviku. Konkursil tõusis esile just noorema põlvkonna filmitegijate hääl ning programmis on kindel koht ka laste- ja noortefilmidel,» ütles ta.

Konkursi võitnud filmid peaksid ekraanile jõudma aastail 2017-2019.

Tegemisse lähevad järgmised filmid:

«Tõde ja õigus» 

A. H. Tammsaare romaani «Tõde ja õigus» I osal põhinevas mängufilmis tuleb lootusest ja teotahtest pakatav Andres koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab saama koht, mis perekonna eest hoolitseb, algab aga hoopis elukestev võitlus nii looduse ja saatuse kui ka kiusliku naabrimehe Pearuga. Kui elukaar jagab Andresele enam kannatusi kui kauaoodatud tulemusi, hakkab ta üha meeleheitlikumalt otsima tõde ja õigust nii kohtust, kõrtsist kui ka Piiblist, tuues oma otsinguil ohvriks perekonna, lähikondlased ja iseenda. Unelm õitsvast ja perekonna eest hoolt kandvast Vargamäest vajub üha sügavamale reaalsuse varju.

Filmi stsenarist ja režissöör on Tanel Toom, produtsendid Ivo Felt ja Madis Tüür ning tootja Allfilm.

Žürii hinnang: nõudliku kirjandusliku teksti üleviimine filmikeelde on erakordselt õnnestunud. Loo ülesehitus ja viis teemat käsitleda mõjuvad värske ja nüüdisaegsena ning režissööril oli väga selge ettekujutus nii filmi visuaalsest poolest kui ka tegelaste arengukaarest.

«Seltsimees laps»

Leelo Tungla autobiograafiliste teoste «Seltsimees laps ja suured inimesed» ning «Samet ja saepuru» ainetel kirjutatud mängufilmi tegevus viib meid 1950ndate alguse Nõukogude Eestisse, mil stalinlik terroriaparaat töötab täistuuridel. Kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema Helmes. Leelo hinge sugeneb aga hirm, et ema äraviimises ongi süüdi tema, kuna ta polnud piisavalt hea laps. Samal ajal kostuvad raadiost helged propagandalaulud, õues marsivad pioneerid, kodu aga piirab NKVD uurija ning Leelo kuuleb pealt täiskasvanute jutte vangilaagritest ja küüditamistest. Selles kahepalgelises maailmas püüab Leelo ema tagasituleku nimel olla võimalikult tubli, kuid mida hea laps olemine tegelikult tähendab?

Filmi stsenarist ja režissöör on Moonika Siimets, produtsent Riina Sildos ning tootja Amrion.

Žürii hinnang: sünge ajastuloo edastamise viis on õnnestunud ja filmi tonaalsus põhjalikult läbi mõeldud. Traagilisi teemasid nähakse väikese tüdruku pilgu kaudu ning lugu jutustatakse sümpaatselt, siira ja eheda lapsemeelsusega. See toob valusalt esile uue argireaalsuse mitmetähenduslikkuse, kuid filmist õhkuv huumor aitab pehmendada loo emotsionaalset raskust.

Foto: Homeless Bob Productions

«Põrgu Jaan»

Mängufilmi tegevus saab alguse 18. sajandi alguse Eestimaal pärast kümme aastat kestnud sõda, katku ja näljahäda, mis on maa inimestest pea puhtaks pühkinud. Vähesed ellujäänud elavad laialipillutatult, viletsuses ja lootuseta. Ühel tähisel ööl leiavad kaks talupoega mererannast võõra mehe. Räsitud ja kontaktivõimetu mees viiakse kohaliku mõisniku juurde, kus ta tasapisi teadvusele turgutatakse. Ärkvele tulles avastab ta, et ei suuda meenutada ei seda, kes ta on, ega seda, kuidas ta sinna sai. Ta on võõras niihästi iseendale kui ka inimestele enda ümber. Olude sunnil jäetakse ta mõisasse elama, kus ta seisab silmitsi küsimusega, kes ta on. Ja sellele küsimusele võib olla rohkem kui üks õige vastus.

Filmi stsenarist ja režissöör on Kaur Kokk, produtsent Katrin Kissa ning tootja Homeless Bob Productions.

Žürii hinnang: müsteeriumi žanrisse paigutuv lugu on mõjusalt filmilik ning selgelt eristub teistest projektidest loojutustamise laad, kus esikohale tõusevad vihjelisus, mitmetähenduslikkus ja sellest sündiv pingestatud atmosfäär.

«Võta või jäta»

Võidufilmidest ainukesena nüüdisaega paigutuva mängufilmi käivitab uudis, mille 30-aastane ehitaja Erik ühel laupäevahommikul saab: tema endine tüdruksõber Moonika, keda mees pole pool aastat näinudki, on viimase vindi peal lapseootel. Naine ise pole emaduseks valmis ja kui mees last endale ei taha, läheks tüdrukuke lapsendamisele. Kuigi iga rakuke temas käsib Erikul põgeneda ning kogu lapsevärk unustada, teeb Erik kõigile, eelkõige endale, üllatusena tavatu otsuse: temast saab üksikisa.

Filmi stsenarist ja režissöör on Liina Triškina-Vanhatalo, produtsent Ivo Felt ning tootja Allfilm.  

Žürii hinnang: Eesti ühiskonna eetiliste ja moraalsete küsimuste aus käsitlus ning autori selge positsioon loo jutustamisel: siin mitte ei vaadelda sündmusi, vaid osaletakse nendes. Suurtest teemadest, nagu vastutuse võtmine, suureks kasvamine ja isaks saamine räägitakse sirgjooneliselt ja liialdusteta, kuid seda mõjusama empaatiaga.

Foto: Eesti Joonisfilm

«Lotte ja kadunud lohed»

Laste poolt armastatud Lotte-lugude kolmandas filmis saabuvad Leiutajatekülla teadlased, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes osalevad ülemaailmsel rahvalaulude kogumise võistlusel. Nende suurimaks unistuseks on lindistada müütiliste tuldpurskavate lohede laulu, kuid Lotte ja tema väike õde Roosi otsustavad tuldpurskavad lohed hoopis ise üles otsida.

Filmi stsenaristid on Janno Põldma, Heiki Ernits ja Andrus Kivirähk, režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits, produtsent Kalev Tamm ning tootja Eesti Joonisfilm.

Žürii hinnang: hoogsalt seikluslik ja leidlik stsenaarium, vaimukad dialoogid ning filmi kunstnike erakordset põhjalik eeltöö visuaalse pildi loomisel. Tuttavate karakteritega liituvad uued toredad tegelaskujud ning õekeste Lotte ja väikese Roosi nutikus saab kuhjaga tasutud.

Foto: Videokaader

«Printsess, Paaž ja Felix»

1917. aasta tõsielusündmustel põhinev draama vaatleb mängulises audiovisuaalses vormis poetess Marie Underi valikuid ajal, mida tuntakse ka kirjandusrühmituse Siuru kevadena. Revolutsiooniline aasta päädis Eesti Vabariigi loomisega 1918. aastal. Selle taustal areneb intrigeeriv suhtekolmnurk Underi, tema abikaasa ja armukese vahel, millele lisandub poetessi langemine välismaalt naasnud kuulsa kirjaniku Tuglase lummusesse.

Filmi stsenarist ja režissöör on Raimo Jõerand, produtsendid Marju Lepp ja Manfred Vainokivi ning tootja Filmivabrik.

Žürii hinnang: autor annab teemale romantilise ajastudraama värvingu, milles loo tegelased lavastavad ise oma maailma. Paralleelselt sünnivad nii Eesti riik kui ka Eesti kirjandus.

Konkursi lõppvoorus osalesid veel laste jõulufilm «Eia jõulud Tondikakul» (stsenarist-režissöör Anu Aun), 1944. aastal üle Atlandi ookeani põgenenud eestlaste lugu «Purjetamine vabadusse» (stsenarist Tiit Aleksejev, režissöör Peeter Rebane) ning Olimar Kallase koomiksitel põhinev «Sekontia» (stsenaristid-režissöörid Rasmus Merivoo ja Uku Uusberg).

Filmikonkurss kuulutati välja detsembris 2012. Esimesse vooru 2013. aastal laekus 165 filmiideed, millest valiti välja 17 parimat. 17 idee põhjal valmisid 2014. aastaks stsenaariumid, millest jäi omakorda sõelale üheksa tugevamat. Võitjate valikul hinnati stsenaariumi köitvust ja kõlapinda, režissööri ettekujutust tulevasest filmist, visuaalseid materjale ning vastavust konkursi teemale.

Konkursi korraldasid EV100 korraldustoimkond, kultuuriministeerium ja Eesti Filmi Instituut. Žüriisse kuulusid näitleja Lembit Ulfsak, operaatorid Alar Kivilo ja Elen Lotman, filmilevitaja Timo Diener, filmiajakirjanik Karlo Funk, EFI esindajad Piret Tibbo-Hudgins ja Kaarel Kuurmaa ning EV100 esindaja ja lavastaja Jaanus Rohumaa.

Märksõnad
Tagasi üles