Kultuuriministeerium on huvitatud, et 2016. aastal saaks viiele kirjanikule ja viiele kunstnikule riigieelarvest kolme aasta jooksul palka maksta. Tegemist on pilootprojektiga.
Ministeerium kavatseb järgmisel aastal kunstnikud ja kirjanikud riigipalgale võtta
28. oktoober 2015, 14:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigi huvi on selge: poeedil või maalikunstnikul peab olema võimalus tegeleda süvenenult oma loometööga. Nimetatud loovisikutel ei ole võimalust olla püsipalgal mõnes institutsioonis (näiteks «kirjanike keskus», kuhu tullakse hommikul kokku, et seal raamatuid kirjutada ja igakuiselt palka saada). Loovisikule peavad kaasnema sotsiaalsed garantiid. Kindla seljataguseta, kui loovisik rabab äraelamiseks korraga mitmel rindel, võib väärt looming jääda sündimata või areneda palju aeglasemalt,» kommenteeris kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus.
Teisipäeval esitles kultuuriministeerium seda plaani riigikogu kultuurikomisjonile.
«See on intellektuaalselt huvitav idee,» leidis kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv. Kunstnikud ja kirjanikud valiti riigipalgaliste ridadesse välja seetõttu, et teiste loomealade esindajatel on lihtsam leida erialalist tööd ja endale elatist teenida.
Esialgse plaani kohaselt ei seostu riigi palgal olemine konkreetse tellimusega, st kunstnik või kirjanik ei ole kohustatud palga eest teatud mahus loomingut andma. Uue riigi kultuurieelarve järgi tõuseb kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk 830 euroni ja Randjärve hinnangul võiks see olla ka vabakutseliste kuupalga number.
Plaani järgi valitakse palgalised vabakutselised kirjanikud ja kunstnikud välja loomeliitudes. Kuidas valikuprotsess välja nägema hakkab ja kes kuuluvad palgasaajaid valiva komisjoni koosseisu, ei ole veel avalikustatud.
«Loomulikult võib valikuprotsess põhjustada riigipalgale kandideerijate hulgas paksu verd,» möönis Randjärv. Samuti tundis ta muret, milline on loovisikute psüühiline seisund pärast seda, kui nad on kolm aastad vabakutselise palka saanud ja siis uued inimesed valitakse. «Inimesel võib tekkida mõte: kas ma tegin midagi valesti, kas mu töö polnud piisavalt hea?»
Kirjanike liidu esimees Karl-Martin Sinijärv tunnistas, et liidu ja ministeeriumi vahel on sel teemal toimunud arutelud, aga kuna kõik on veel üsna lahtine, et soovinud lähemalt kommenteerida.
Vabakutselistele palga ja palgaliste valimise mehhanisme ei soovi lähemalt hetkel selgitada ka ministeerium. «Täpsustamist vajab, millised on kriteeriumid, kus jooksevad eelarvepiirid, millised on kitsendused jmt. Seega praegu avaldatud informatsiooni tuleb suhtuda kui tööversiooni, mis faktitäpsuse huvides ei ole kindlasti avaldamisküps,» selgitas Kompus.
Hea lugeja! Millised Eesti kunstnikud ja kirjanikud vääriksid riigipalgale võtmist? Andke kommentaarides teada.