Loe, kuidas kandideerida kirjaniku- või kunstnikupalga saajaks

Kultuuriministeerium. Foto: Eero Vabamägi

Järgmise aasta alguses võetakse viis kunstnikku ja viis kirjanikku kolmeks aastaks palgale.

Palga erinevus loomestipendiumisest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus. Loovisiku palk tuuakse suure vabakutseliste arvuga valdkondadesse,  need on kirjandus ja kunst. Nimetatud valdkondade loomeprotsesse toetab riik institutsionaalsete toetuste kaudu vähem.

Tegemist on erialases tippvormis olevate loovisikute loometöö toetamisega kindla perioodi vältel.

Avaldusi kunstniku- ja kirjanikupalga konkursile saab hakata esitama 2. novembrist. Avalduste esitamise lõpptähtaeg on 30. november 2015. 2016. aastal makstav kunstniku- ja kirjanikupalk on 1005 eurot kuus, just niipalju oli 2014. aasta keskmine brutopalk.

Keskmise palga kogukulu jaotus ühes kalendrikuus 2014. aasta andmete põhjal:
Netopalk	805,86
Brutopalk	1005
Tööandja kulu kokku (palgafond):	1344,69
Sotsiaalmaks	331,65
Töötuskindlustusmakse (tööandja)	8,04
Kogumispeansion (II sammas)	20,1
Töötuskindlustusmakse (töötaja)	16,08
Tulumaks	162,86

Keskmise palga kogukulu ühes kalendriaastas:
Ühe keskmise palga kogukulu	16 136
Viie keskmise palga kogukulu	80 681
Kümne keskmise palga kogukulu	161 363

Loojapalga saamiseks tuleb esitada avaldus. Kandidaatide seast valiku tegemiseks kutsub loomeliidu juhatus kokku laiapõhalise valdkondliku ekspertkomisjoni, mille liikmete hulka kuuluvad muuhulgas vastavalt:

• kirjanduse valdkonna puhul Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Eesti Kirjastuste Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu esindajad;
• kunstivaldkonna puhul kesksete näitusorganisatsioonide (EKM Kumu Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse esindajad.

Kes nimeliselt nendesse komisjonidesse kuuluvad, ei ole praeguseks veel teada.

Kirjanikupalk

 Kandideerida võivad erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud või tõlkijad, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda loometööle. Kandideerimiseks tuleb esitada:

• loominguline biograafia,
• viimase viie aasta loomingulise tegevuse põhjalikum ülevaade,
• ülevaade olulisematest meediakajastustest,
• avaldus koos järgneva kolme aasta loominguliste eesmärkidega.

Valiku tegemisel võetakse aluseks eeskätt kandidaadi kolme aasta loomingulised eesmärgid, arvestades ka eelnevate aastate loomingut ja erialast tegevust ning senise loometöö mõju Eesti kultuurile, sealhulgas rahvusvaheliselt.

Kunstnikupalk

Kandideerida võivad erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/kritiikud, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul  pühenduda erialasele loometööle. Kandideerimiseks tuleb esitada:

• avaldus ja motivatsioonikiri koos kolme järgneva aasta loominguliste eesmärkidega,
• loominguline biograafia, mis sisaldaks ülevaadet viimaste aastate tunnustustest ja meediakajastustest,
• viimase viie aasta loomingu portfoolio, kus on selgelt sõnastatud kunstnikupositsioon.

Valiku tegemisel võetakse aluseks eeskätt kandidaadi kolme aasta loometöö plaan, arvestatakse taotluse esitaja haridust ja/või kogemust, eelnevate aastate loomingulist tegevust, taotleja erialast professionaalsust ja motiveeritust, loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis, kunstnikupositsiooni ning kandidaadi potentsiaali Eesti kunsti tutvustamisel rahvusvahelises mastaabis.

Palga määramine loovisikule ei eelda tema olemasolevate stipendiumite, toetuste vm loometöö eest saadavate sissetulekute katkemist, samuti jääb loovisikule õigus toetusi ja stipendiume edasi taotleda.

Palgasaajatega sõlmivad loomeliidud töölepingu kolmeks aastaks algusega jaanuaris 2016.

Lepingus sätestatakse, et palga saamise perioodil loodud teoste kõik õigused kuuluvad autorile.

Kord aastas kohustub loovisik andma loomeliidule ülevaate oma erialasest tegevusest.

Loomeliit teeb Kultuuriministeeriumile aasta lõpus aruande toetuse kasutamisest.

Kolmeaastase perioodi lõppedes annab loomeliit rahastajale üle kokkuvõtte loovisiku erialasest tegevusest palga saamise vältel. Ülevaade on aluseks rahastusmeetme mõju hindamisel ja vajadusel süsteemi korrigeerimisel.

Raha palga maksmiseks eraldab Kultuuriministeerium toetusena loomeliidule. Kunstniku- ja kirjanikupalk ei asenda loovisiku toetust, mida makstakse sotsiaalmeetmena loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel vabakutselistele loovisikutele, kellel puudub loometööst sissetulek.