«Püha Tõnu» püsib pildil koos Polanskiga

Tiit Tuumalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roman Polanski – veel tulede säras. Aasta on 2007 ja koht Cannes.
Roman Polanski – veel tulede säras. Aasta on 2007 ja koht Cannes. Foto: SCANPIX

Juba vähem kui kuu aja pärast, kui Euroopa Filmiakadeemia annab Tallinnas välja tänavused Euroopa filmiauhinnad, on põhjust pöialt hoida ka eestlastel – kunstnikutöö kategoorias on kolme nominendi seas ka tandem Jaagup Roomet – Markku Pätilä filmi «Püha Tõnu kiusamine» eest.



Konkurents on esinduslik, n-ö seinast seina – valikusse kuuluvad veel ajalooline kostüümidraama «Mina, Don Giovanni» (rež Carlos Saura) ja poliitiline thriller «Variautor» (rež Roman Polanski). Kokku oli kaalumisel 46 filmi.

«Muidugi ei osanud ma seda oodata,» ütles eile 32-aastane Roomet, kes jagab au koos soomlase, ka Aki Kaurismäki filmide kujundajana tuntud Markku Pätiläga. «Aga igal juhul on mul hea meel. Ka sellepärast, et aitab tähelepanu juhtida ametitele, mida muidu nii väga ei tunnustata. Küll märgatakse seda siis, kui see töö puudu on,» lisas kunstnik, kelle käsi on vorminud ka selliseid filme nagu «Mina olin siin», «Vasha» või järgmisel aastal ekraanile jõudev «Idioot».

Laupäeval, pärast nominentide avalikustamist sai vastuse ka küsimus, kui kõlavaid nimesid, vähemalt teoreetiliselt, võiks 4. detsembriks Tallinna oodata. Vastus kõlab nii: ülemaailmsete kaanestaaride paraadi ei tule – nomineeritud mees- ja naisnäitlejate seas on tingimisi vaid üks selline, Ewan McGregor –, ent tõsisel filmihuvilisel on põhjust rahul olla.

Nii näiteks on eranditult kõik aasta parima filmi tiitlile kandideerivad teosed – Semih Kaplanoğlu «Mesi», Xavier Beauvois’ «Inimestest ja jumalatest», Samuel Maozi «Liibanon», Juan José Campanella «Saladus nende silmades», Fatih Akini «Soul Kitchen» ja Roman Polanski «Variautor» – pärjatud mõne kõige nimekamate sekka kuuluva auhinnaga alates Kuldlõvist ja lõpetades mitteingliskeelse filmi Oscariga.

Näitlejatest peaks hispaanlase Luis Tosari nimi ütlema palju nendele, kes nägid ETVst filmi «Võta mu silmad», prantslanna Sylvie Testud nendele, kes käisid kinos vaatamas Edith Piafi lugu, türgi päritolu sakslanna Sibel Kekilli aga nendele, kes mäletavad Fatih Akini teost «Vastu seina». Nii nemad kui ka teised nomineeritud on suured saksad eelkõige omakeelses kultuuriruumis.

Kõige intrigeerivam küsimus tänavuste Euroopa filmiauhindadega seoses puudutab aga Roman Polanskit, kelle «Variautor» kandideerib koguni seitsmes, pea kõigis olulisemates kategooriates – ja nimelt, kes võtab preemia vastu juhul, kui Polanski peaks võitma aasta filmi või režissööri tunnustuse? Kas ta riskib tulla Tallinna?

Mäletatavasti vahistati 1977. aastal USAs alaealise vägistamises süüdistatav režissöör mullu Šveitsis, kui ta oli teel Zürichi festivalile, et vastu võtta elutööauhind, istus seejärel kuid koduarestis, enne kui Šveits pärast ülemaailmset kõlapinda leidnud juriidilist lahingut otsustas, et jätab ta välja andmata.

Pärast vabanemist on peamiselt Prantsusmaal elav, ka sealse kodakondsuse ja kaitsega Polanski vältinud tähelepanu – ripub ju tema taga tagaotsimiskuulutus Interpoli interneti kodulehel jätkuvasti üleval. Üks väheseid teadaolevaid kordi, mil ta väljaspool koduriiki avalikule üritusele ilmus, oli Montreaux’ džässifestivalil, kus ta elas kaasa oma abikaasa Emmanuelle Seigneri esinemisele.

Teada on ka see, et Polanski on asunud ette valmistama uut filmi «Tapatöö jumal», mis põhineb Yasmina Reza näitemängul.

«Vara rääkida,» ütles eile üks Euroopa filmiauhindade tseremoonia produtsente Tiina Lokk vastuseks küsimusele, kui tõenäoline on Polanski visiit. «Ta on kutsutud, nagu paljud teisedki Euroopa filmitööstuse tipptegijad, kuid kes täpselt kohale jõuab, selgub alles 4. detsembri õhtul.»

Kokku jagab Euroopa Filmiakadeemia tunnustust 17 kategoorias, lisaks veel elutööpreemia, mille tänavu pälvib saksa näitleja Bruno Ganz. 17 on ka neid nomineeritud filme, mida näeb poolteist nädalat varem algava Pimedate Ööde filmifestivali programmis.

See on kolmas kord, kui Eesti film pälvib Euroopa Filmiakadeemia nominatsiooni. 2001 kandideeris Rein Kotov «Karu südame» eest parima operaatori ja 1992 Väino Laes «Rahu tänava» eest parima meeskõrvalosatäitja kategoorias.

Näitlejakategooriate nominendid

Aasta naisnäitleja
•    Zrinka Cvitešić, «Teel» (Bosnia), rež Jasmila Žbanić
•    Sibel Kekilli, «Võõras» (Saksa), rež Feo Aladag
•    Lesley Manville, «Teine aasta» (Suurbritannia), rež Mike Leigh
•    Sylvie Testud, «Lourdes» (Austria), rež Jessica Hausner
•    Lotte Verbeek, «Ei midagi isiklikku» (Holland), rež Urszula Antoniak
Aasta meesnäitleja
•    Jakob Cedergren, «Submarino» (Taani), rež Thomas Vinterberg
•    Elio Germano, «Meie elu» (Itaalia), rež Daniele Luchetti
•    Ewan McGregor, «Variautor» (Prantsuse), rež Roman Polanski
•    George Pistereanu, «Kui ma tahan vilistada, siis ma vilistan» (Rumeenia), rež Florin Serban
•    Luis Tosar, «Kong nr 211»
(Hispaania), rež Daniel Monzón

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles