Tuld Kultuurikatla alla!

  • Blackbox poegadega
  • Katlasaal
  • MakerLab
  • Helistuudio

2008. aastal küsis Tallinna linnavalitsus kodanikelt, kas enne tuleks valmis ehitada Kultuurikatel või Tallinna Linnateater. Rahvas valis katla. Esialgsete plaanide järgi pidi see avatama juba 2011. aastal, kui Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn. Sellest ajast on katel vaikselt podisenud. See avati tänavu veebruaris, aga ainult osaliselt.

«Avame lendstardiga,» kommenteerib tehnika- ja haldusjuht Raivo Raidvee hoones ringkäiku tehes.

Tallinna kultuuriürituste üüripindade turul Kultuurikatel kommunikatsioonijuht Erle Allase sõnul erilisi mullistusi ei tekita. Vaba Lava Telliskivis on näidanud selliste pindade vajalikkust. Allas tõstab esile Kultuurikatla võimalusi: black box’i ja unikaalset katlasaali. Selle aasta lõpuni on katla tantsukaart täis, peaaegu kõik päevad on välja müüdud.

FOTO: Sander Ilvest

Black box poegadega

See on katla suurim teatri vajadusteks välja mõeldud ja sisustatud ruum. Kastikujulise black box''i (BB) akustika reguleerimiseks on osa seintest kaetud perforeeritud plaatidega. Saabumas on veel ringkardin, mille abil saab akustikat reguleerida: projekti järgi 0,6–1,5 sekundit ruumikaja. Sõnalavastused vajavad lühemat, klassikaline muusika pikemat kaja.

BB mõõtmed on 10 x 20 x 30 meetrit. Raidvee kiidab seinakonstruktsioone, mille külge saab peaaegu igasse riputuspunkti rakendada üle tonni tõmbejõudu. Teatrisaali puhul on see haruldane ning annab kunstnikule ja lavastajale erakordseid võimalusi.

Kõigis BB seintes, laes ja põrandas on avad, mõnest võib vajadusel auto läbi ajada. Saab ilmuda, ära kaotada asju ja inimesi, kas või saalis lund sadada lasta, nagu see juhtub BB avaetendusel, nukuteatri lavastuses «Vaata, Madlike, lund sajab!». Lavastuse tarvis ehitatakse saali 510 kohaga publikutribüün, suure tõusuga, et ka lastel oleks lavale hea vaade.

FOTO: SANDER ILVEST/POSTIMEES/SCANPIX BALTICS

BB tagalava on väike prussiotstest puupõrandaga saal, mida saab kasutada proovistuudiona. Elektrijaama eelmises elus asus siin masinaremondi tsehh, osa kroonuroheliseks võõbatud nõukogude treipingist seisab siiani seina ääres.

Väike saal asub BB all ja mahutab mahub mugavalt 200–250 inimest, Raidvee võrdleb seda Kumu auditooriumiga. BB põrandas ehk väikese saali laes on 3 x 3 meetrine suletav ava. Kui see lahti teha, lisandub suure BB kõrgusele väikese saali arvel veel 6,4 meetrit. Kokku 16,4. «Võib juba väiksema benji-hüppe teha,» ütleb tehnika- ja haldusjuht.

FOTO: SANDER ILVEST/POSTIMEES/SCANPIX BALTICS

Katlasaal

Puhast põrandapinda on tervelt 700 ruutmeetrit, aga seda pole ürituste korraldamiseks niisama lihtne kasutada, sest ruumis domineerivad kaks hiiglaslikku katelt, mis näevad välja nagu postapokalüptilisest ulmefilmist. Katlakeresid ümbritsev raudpits on Raidvee sõnul ruutsentimeetri haaval pestud, puhastatud ja taas kunstilise roostekihiga kaetud. 2011. aastal katlasaalis etendunud VAT Teatri lavastuses «The Black Rider» ronisid näitlejad küll mööda katlarõdusid, aga kuna raudkonstruktsioonid on sertifitseerimata, ei taha Raidvee sinna turnijaid lubada. Lae riputustasapinnalt põrandani on 16,5 meetrit.

10. novembril toimus katlasaalis Tiina Talumehe moestuudio sügistalvise autorikollektsiooni «Pööriöö» esitlus. Saali mahtusid peale 500 publikukoha kohustuslik catwalk ning mitu sündmuse toetaja BMW sõiduautot.

Lähiaja suurim sündmus leiab aset järgmisel nädalalõpul. 20. ja 21. novembril toimub Kultuurikatlas Reet Ausi moekontsert «Trash to Trend», mis toob kokku keskkonnateadliku disaini ja originaalmuusika. Üles astuvad Tõnis Mägi, Hendrik Kaljujärv, Jarek Kasar, Kärt Johanson jt. 

FOTO: SANDER ILVEST/POSTIMEES/SCANPIX BALTICS

Helistuudio

«Helistuudio on mõeldud selleks, et alustav või miks ka mitte edasijõudnud muusik, kes seni on harjunud oma magamistoas muusikat salvestama, võiks tulla ja salvestada oma loomingut selleks ette nähtud ruumis ja tehnikaga ning seda siis edasi töödelda,» selgitab Raidvee. Muuhulgas on selles stuudios juba salvestatud vähemalt kolm «Eesti laulu» võistluspala. «Muusikatööd kiputakse tänapäeval ära tegema diivanil, sülearvuti kõhu peal. Siin saab partiid salvestada ja siis minna endale mugavasse ruumi postproduktsiooni tegema. Aga võib siin stuudios ka plaadi pressimiseks kõlbliku masteri valmis teha.»

Unikaalseks teeb stuudio see, et see on ühendatud otse märksa kõrgemal tasandil asuva black box’iga. Kui näiteks mõni trummar tahaks oma partiid seal sisse mängida ja seda 24-kanalise mikrofonipargiga salvestada, siis selleks on Kultuurikatlas Eestis ainulaadne võimalus. Kogu tehnika ülespanemine ja mahavõtmine võtab vaid 30 minutit.

FOTO: SANDER ILVEST/POSTIMEES/SCANPIX BALTICS

MakerLab

MakerLab on universaalne, tõhusa masinapargiga töötuba toodete ja prototüüpide loomiseks, kuhu on oodatud ettevõtlikud ja põnevate ideedega inimesed nii üksi kui sõpruskonnaga. MakerLabis saab õppida ja korraldada igasuguseid koolitusi, valmistada prototüüpe, küsida nõu ja abi ülesannete lahendamiseks. Siin valmisid PÖFFi info- ja piletimüügiletid (disainer Ott Kangur) ning Tiina Talumehe moekollektsiooni «Pööriöö» ehted.

FOTO: SANDER ILVEST/POSTIMEES/SCANPIX BALTICS

Töötuba ohjab uhkete husaarivuntsidega meister Toomas Savi, kes on Eesti kõige kibedam käpp modulaarsüntesaatorite ehitamise alal. Tema juhatuse all saab MakerLabis kasutada mitmesuguseid jootejaamasid, puu- ja metallitööpinke, CNCd (arvutijuhitav frees), laserlõikuspinki, plottereid ja printereid, sh 3D-printerit erivärviliste «tintidega», alarõhukambrit koos värvimisvõimalusega. Praegu MakerLabis tehtavate projektide keerukusest ja lõbususest annab aimu pooleli olev 3D-šokolaadiprinter laual.

Toidulabor

Toidulaboris kohtuvad toit, avatud kultuur, kunst ja tehnoloogia. Labor pakub köögikeskkonda toidukoolitusteks, toodete arendamiseks ja ettevõtte kontseptsiooni väljatöötamiseks. Arenduskeskus on mõeldud nii professionaalidele, harrastajatele kui ka teadusasutustele. Lähemaks kuueks kuuks seab end siin sisse eksperimentaalne õlleköök Tark Bakter, mis hakkab pruulima käsitööõlut ning tegema toidukoolitusi ja hobipruulijate seminare.

Korstna alt, läbi endiste suitsulõõride viib uhke tellistest sissekäik nn koridorklubisse, mis Raidvee sõnul sobiks hästi näiteks ööklubiks. Peagi avatakse 200-ruutmeetrine laste mängumaa ja jaanuaris katab lauad Kultuurikatla restoran. «Sõlmitud on rendileping reklaamifirmaga Creative Fuel, teiste võimalike üürnikega käivad praegu läbirääkimised,» sõnab kommunikatsioonijuht Allas.

Uus juht

Sihtasutuse Tallinna Kultuurikatel nõukogu valis sihtasutuse juhatuse liikmeks Tallinna linnavalitsuse senise nõuniku Liina Oja (40).

Liina Oja: Olen Kultuurikatla arengut ja toimetamisi pikalt jälginud, juba aastast 2005. Olen eelkõige humanitaar ja seetõttu ehitusjärgus ma projektiga otseselt liitumisest huvitatud ei olnud. Küll aga nüüd, kui hoone on valmimas ja nägin, et välja on kuulutatud konkurss, leidsin, et see on õige aeg kandideerimiseks. Kultuurikatel on minu jaoks uudne, kõigile avatud ja suure potentsiaaliga kultuurikeskus, kuhu on oodatud nii väikesed kui ka suured, loovinimesed, aga ka kultuuritarbijad. Selles asutuses on olemas nüüdisaegsed võimalused arendada loomeettevõtlust, ise käed külge panna ning oma ideed ellu viia. Esimese asjana tahan tutvuda meeskonnaga ning viia ennast kurssi pooleliolevate töödega. Viskan juba podisevale katlale omalt poolt hagu alla.

Panoraampilte Kultuurikatlast vaata postimees.ee-st!

Kultuurikatel arvudes

  • Kuus korrust ja kelder.
  • Mahutavus ca 2000 inimest, sõltub ürituse korraldusest.
  • Kõrgus 29,5, laius 46,3, pikkus 106,3 meetrit. Köetavat pinda 9048 ruutmeetrit.
  • 1948. aastal valminud 900 000 tellisest 102,5-meetrine korsten oli omal ajal Baltimaade kõrgeim.
  • Eelarve 18,9 miljonit eurot.
  • Kümme põhikohaga töötajat.

 

Kultuurikatla ajajoon

1913 Rajati Tallinna Linna Elektri Keskjaam

1979 Elektrijaam lõpetas töö

2001 Veronika Valk käis oma magistritöös välja mõtte Kultuurikatlast

2004 Tekkis idee Kultuurikatel ellu viia

2006 Asutati MTÜ Kultuurikatel

2007 Kultuurikatla kompleksi kuuluvatest ehitistest võeti kultuurimälestisena kaitse alla katlamaja, gaasihoidla, estakaad ja telliskorsten

2008 Linnavalitsuse küsitlus: Kultuurikatel vs Tallinna Linnateater

2009 Kultuurikatla arhitektuurse ideekonkursi võitjaks kuulutati Siiri Vallneri ja Indrek Peili töö

2011 Kirjutati alla ehituslepingule

2011–2014 mai Juht Evelyn Sepp

2014–2015 detsember Juht Väino Sarnet

2015 veebruar Kultuurikatla A-korpuse avamine

2015 november Kultuurikatel sai valmis

Tagasi üles