Kultuurikatla blackboxis on suurepärane heli

Ringkaik Kultuurikatlas. Blackbox.

FOTO: SANDER ILVEST/POSTIMEES/SCANPIX BALTICS

Reede õhtul «lauldi lahti» Kultuurikatla blackbox lava. Toimus Reet Ausi moekontserti «Trash to Trend» esietendus (arvustust loe siit). 

Kui avatava Kultuurikatlaga mõni aeg tagasi tutvusin, tundus blackbox akustiku õudusunenäona: 10 x 20 x 30 meetrit täisnurksete ja kõvade seintega saal. Tõsi, selle kaks seina on kaetud poorsete heli neelavate plaatidega ning  Katla tehnika- ja haldusjuht Raivo Raidvee on saabumas veel ringkardin, mille abil saab akustikat reguleerida: projekti järgi 0,6–1,5 sekundit ruumikaja. Sõnalavastused vajavad lühemat, klassikaline muusika pikemat kaja.

Reedeles etendusel seda kardinat veel ei olnud, kuid sellegipoolest oli heli suurepärane. Publiku tarvis oli püstitatud ca 500 istekohaga järsu tõusuga tribüün. Jälgisin etendus kolmandast reast üsna keskelt. Etenduses osales kuus lauljat: Anne Türnpu, Eva Koldits, , Kärt Johanson, Maret Mursa, Reet Aus ja Tõnis Mägi. Lisaks Hendrik Kaljujärve Jarek Kasar elektroonilised instrumendid.

Kõik vokaalpartiid olid selgesti eristatavad, ehkki lauldi kooris, läbisegi ja üksteise peale. Ükski sõna ei läinud kaduma, kõik oli hästi mõistetav – mis selle, olulise sõnumiga lavastuse puhul eriti oluline. Sama võib öelda elektroonika kasutamise kohta. Bassisemad osad olid hästi välja peetud ega jäänud ruumis kõmisema, aga madalamad toonid lisasid helipildile tugeva keha. Tähelepanu väärib Anne türnpu hääle kasutamine. Tema «traat ja klaas, traat ja klaas» lõikus otse ihusse, samuti tundus hüsteeriaga piirnev itsitamine ning naer nagu mingi efektiplokk.

Ülevaadet Kultuurikatlast loe siit

Tagasi üles