Sinijärv ja Rooste avavad Jüri Üdi nimelise klubi

«Jüri Üdi klubi» salongi kujunduse autor on Hardi Volmer, kellele on see elu esimene telekunstnikutöö. Klubi seintel näeb kuueteistkümne kunstiteose reproduktsioone. Foto: ERR

Aastaid oodatud kultuurisaade läheb tänasest lahti ETV teisel kanalil, kirjanikest saatejuhtide Karl Martin Sinijärve ja Jürgen Rooste vedamisel räägitakse ja mõtiskletakse «Jüri Üdi klubis» kultuurist laiemalt.

«Jüri Üdi klubi» on uus kultuurisaade, kus saatejuhid lahkavad, arutlevad ja vaidlevad argiste loomeküsimuste ja probleemide üle. Esimese saate teemaks on «Kellele kuulub tõde ja mis on kunstiline tõde». «Tõega manipuleerimisest, mäletamisest ja valetamisest ajaloos ja loomingus,» täpsustab Karl Martin Sinijärv.

Esimesse «Jüri Üdi klubisse» on lubanud külalisteks tulla David Vseviov ja Rein Raud. «Pole võimatu, et tuleb ka kolmas külaline. Lisaks saab saates olema eraldi nurgake, kus keegi, kes otseselt vestluses ei osale, esitab ühe paariminutilise miniessee,» lubab Sinijärv.

Kuigi poeetidest saatejuhid ja Jüri Üdi nimi saate pealkirjas vihjab kirjandussaatele, pole «Jüri Üdi klubi» seda teps mitte. «Jüri Üdi nimi ikoonina sobib toopärast, et tegemist oli väga mitmekülgse loojaga, kes mõistis paljudes valdades kaasa kõneleda ja ise osaleda. Meiegi katsume vaadata, et saates osaleks häid kaasamõtlejaid võimalikult kõigilt loomealadelt, ka kirjanikke,» selgitab Sinijärv.

«Räägime ka raamatutest, sest neid on ka üldistel teemadel heaks ettekäändeks ja näiteks tuua. Me ei paku kirjandussaate ootajatele loodetavasti pettumust, vaid positiivset üllatust.»

Päevakajalist jutusaadet Sinijärve sõnul oodata ei tasu. «See pole liiga pilvepealne ega ka mitte ajatu, kuid mööduvaid päevaprobleeme me ka ei lahka,» nendib ta. «Usun, et meil on piisavalt tugev ja tundlik tegijaskond, et tajuda, mis õhus rippuvast tasub üles noppida ja millel võib lasta tuulde hajuda.»

Üheksa aastat ETV kultuurisaadet «OP!» vedanud Sinijärve kinnitusel on «Jüri Üdi klubi» «OP!ist» kardinaalselt erinev. ««OP!» on päevakajaline kultuuripeegel, «Jüri Üdi klubi» pigem hea keskkond, kuhu särava meelega inimesed mõlemalt poolt ekraani on lahkesti palutud väärt mõtteid jagama,» selgitab ta.

«Jüri Üdi klubi» lõpliku sisu loovad saatejuhi sõnul stuudiokülalised. «Loodan väga, et inimesed tunnevad end meie klubis hästi ning lasevad vaimu vabaks. Heietama ei hakata. Näitame olulisi jutte oluliste inimeste vahel, lihtsalt telelikult tihedamal kujul.» Seetõttu pole kolmveerandtunnisesse saatesse oodata üle nelja külalise. Lisaks pakutakse vaatajatele stuudiobändi ja muusikute etteasteid.

Tähelepanu väärib Hardi Volmeri loodud stuudiokujundus, kus kaks saatejuhti justkui õdusas lokaalis istuksid ning saatekülalistega mõnusat õhtupoolikut veedaksid. Tegelikult võib terane vaataja aga stuudio seintelt ära tunda nii Ado Vabbe, Nikolai Triigi, Evald Okase, Tiit Pääsukese kui paljude teiste tuntud kunstnike teoseid.

Sinijärv ei välista, et tulevikus kutsutakse «Jüri Üdi klubisse» stuudiopublik – et saaks kohapeal vaadata ja miks mitte ka kaasa rääkida. «Aga esialgu ootame publikut siiski meid vaid vaatama. Siis vaatame ka ise, kuidas edasi,» tõdeb ta. Sellel, kas uus saatesari jookseb ETV või ETV 2 pealt, pole Sinijärve sõnul mingit vahet. «ETV 2 väärib kujunemist võrdväärseks vana hea ETVga,» usub ta. «Meie aitame sellele kaasa. Kui te vaatate Soome kanaleid, siis pole ju vahet, kumma pealt hea saade tuleb.»
«Jüri Üdi klubi» on eetris esmaspäeviti kell 21.30

Miks on «Jüri Üdi klubi» eetris ETV 2s, mitte ETVs?

Hanno Tomberg
ERRi juhatuse liige:

ERR on arendanud ETV 2 sügavama kultuurisuunitluse poole, oleme sinna üle viinud teatriõhtud, loonud temaatilised saatepäevad ja näitame unustatud Eesti mängufilme. Seetõttu on ka kultuuriteemalise debattsaate koht ETV 2s põhjendatud. Viimastel aastatel oleme ETVd eelisarendanud ETV 2 arvelt, nüüd avanes meil võimalus ka teise telekanalisse üks omasaade juurde tuua. «Jüri Üdi klubi» on mõnus vestlussaade kultuurihuvidega vaatajatele, kust peaks selguma, millest püsiväärtustest hoolivad praegusel kiirel ajal kunstnikud, kirjanikud, muusikud ja filmimehed, aga miks mitte ka linnaplaneerijad ja arhitektid.