Uus netiportaal kogub põlvest põlve edasi antud rahvatarkust

Võrukatel on ka seente korjamiseks ja kasutamiseks omad nipid. Foto: Külli Eichenbaum

Kes teab, kuidas meisterdada rõhtusid, valmistada sõira või käkisuppi või mängida lõõtspilli? Ilmselt mitte just paljud. Äsja loodud uus internetiportaal avab uksed meie rikkaliku vaimse kultuuripärandi maailma.

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu tutvustab sõnas, helis ja pildis põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi ja tavasid, mis on olnud eestlaste jaoks sajandite jooksul olulised. Iga maakond saab nimistusse nagu mosaiiki lisada killukesi, mis aitavad mõista, kes me oleme ja kust me tuleme.

Hiidlased ja võrukad tegid otsa esimesena lahti. Hiidlased näiteks lisasid kultuuripärandi nimistusse rõhtude valmistamise õpetuse. Rõhtudeks nimetatakse hiiu naiste rahvariiete juurde kuuluvat puusaehet ehk osaliselt vaskplekiga kaetud nahkvöö küljes rippuvaid kette, mida saab tänaseni valmistada vaid käsitööna, sest ühegi masina abil pole see seni õnnestunud.

Lisaks õpetavad hiidlased muuhulgas, kuidas valmistada odrajahust ja sealihast käkisuppi, kuidas teha ja juua hiidlaste kombel koduõlut, kiikuda kiiktoolis või nikerdada puukujusid.

Võrukad omakorda annavad põnevaid näpunäiteid iidse rahvameditsiini kohta ning õpetavad, kuidas saab madalate veekogude kalda ääres kuuritsaga kala püüda, ehtsat sõira valmistada, võro kiilt rääkida ja seto leelot leelotada.

Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõuniku Eino Pedaniku sõnul on kultuuripärandi nimistu kogukondade häälekandja ning senistest andmebaasidest eristab seda nö alt üles lähenemine.

Pedaniku sõnul on nimistu eesmärgiks innustada kogukondi oma kultuuripärandit üheskoos, erinevate vanuse- ja huvigruppide lõikes tundma õppima ja lahti mõtestama, sest see aitab jõuda arusaamisele, millised teadmised ja oskused on kogukonna jaoks olulised ning kuidas neid hoida. Selle käigus saab ka selgeks, milliseid nähtusi, oskusi ja teadmisi, inimesi, asutusi, ühendusi ja paiku soovitakse internetis nimistu kaudu teistele tutvustada.

Võru Instituudi direktori Külli Eichenbaumi sõnul aitab nimistu uuesti ellu äratada unustuse hõlma vajuvat kultuuripärandit. «Kui veel näiteks kümme aastat tagasi oskasid lõõtspilli mängida vaid mõned üksikud vanemas eas mehed, siis tänaseks õpetatakse seda koolides ja noored ehitavad juba ise uusi lõõtspille,» rääkis ta.

Eichenbaumi sõnul on võrukad hakanud oma vaimset pärandit uuesti lahti mõtestama ja vanad traditsioonid on saanud uue elu.

Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo sõnul on portaal mõeldud laiemale lugejaskonnale ning seetõttu oli alguses mitmeid vaidlusi, mida nimistusse lisada. Kui alguses võeti suund kaduvatele nähtustele, siis hiljem jõuti tema sõnul järeldusele, et ka mõned praegused igapäevased tegevused mainivad märkimist, kuna inimesed ise sageli ei mõistagi, et tegemist on kultuuripärandiga.

Tema sõnul on aitab uus internetiportaal kultuuripärandit ka noortele lähemale viia, sest noored veedavad väga palju aega internetis surfates.

Nimistu ootab sissekandeid kõigilt huvilistelt, kuid kõigepealt hindab nimistusse kandmise taotlusi kultuuriministeeriumi juurde loodud ekspertide kogu ehk vaimse kultuuripärandi nõukogu.

Hiidlased ja võrukad on praegu nimistusse kandnud juba üle 20 pärandi. Kui ettevõtmisega ühinevad ka kõik ülejäänud kogukonnad, leiab seal lõpuks ilmselt sadu rahvatarkusi, mida praegu teavad ja mäletavad ilmselt vähesed.

Nimistu loomiseks andis tõuke Eesti liitumine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal, millega Eesti võttis endale kohustuse koostada oma territooriumil leiduvast vaimsest pärandist nimistu.