iDeal kampaania

Muuseumi eksjuht näeb juhivahetuse taga isiklikke põhjusi

Karin Hallas-Murula.

FOTO: Raigo Pajula.

Esmaspäeval Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori ametist priiks saanud Karin Hallas-Murulale tuli ministeeriumi otsus üllatusena ning tema hinnangul tehti otsus isikliku solvumise pinnalt.

«Keegi lihtsalt elas välja oma solvumist. See, et ma ütlen asju otse välja – kellele see meeldib?» rääkis Hallas-Murula Postimees.ee’le. Muuseumi juhi kohale korraldati uus konkurss ning kuigi 1991. aastast muuseumis töötanud Hallas-Murula kandideeris, osutus valituks Leele Välja.

Komisjoni esindajad lükkavad väite ümber

Arhitektuurimuuseumi direktorikonkursi komisjoni kuulunud Arhitektide Liidu esimees Peeter Pere lükkas ümber, et juhivahetus toimus isiklikel põhjustel. «Karin Hallas-Murula tegi oma tööd väga hästi, talle ei saa midagi ette heita. Ühel hetkel on vaja uusi tuuli ja konkurent mõjus siis ilmselt veenvamalt.»

Ka konkursikomisjoni juhtinud kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles märkis, et valik tehti puhtalt kandidaatide esitatud visioonide põhjal. «Karin Hallas-Murula on teinud väga head tööd, olles muuseumi looja ja pikaajaline juht. Edasiseks arenguks vajaks muuseum uusi suundi. Komisjoni kindla veendumuse järgi võiks järgnevatel aastatel olla muuseumi tegevuses üheks oluliseks märksõnaks valdkonnasisene tihedam koostöö, muuseum võiks olla veelgi avatum kui seni,» selgitas ta. Leele Välja visioon muuseumi arengusuundadest avaldas tema sõnul komisjonile kõige rohkem muljet. 

Konkursikomisjoni kuulusid kultuuriministeeriumi, Arhitektide Liidu, Kunstiakadeemia, Kunstimuuseumi ja Vabaõhumuuseumi esindajad.

Kultuuriminister andis Hallas-Murulale üle tänukirja suure panuse eest muuseumi loomisel ja juhtimisel. «Karin Hallas-Murula professionaalsus ja pühendumus Eesti arhitektuuripärandi uurija ja tutvustajana on tunnustamist väärt,» teatas kultuuriminister Laine Jänes.

Allasutuste suhted ministeeriumiga vajavad tähelepanu

Karin Hallas-Murula tõdes, et peale ministeeriumi kaadripoliitika on küsitavusi ka ministeeriumi ja allasutuste vahelistes suhetes. «Vanasti oli ministeerium allasutustele partner. Kui kuskil oli probleem, siis seda lahendati üheskoos. Mingist hetkest sai ministeeriumist vaenlane, kes keelab, käseb ja nõuab. Allasutuste ja ministeeriumi ühine hingamine on kadunud.» Ta osutas vajadusele kõneleda rohkem ministeeriumi ja allasutuste suhetest. «Praegu on teema sellisel krambitasandil. Allasutustes ei julgeta rääkida, sest rahavood võivad ootamatult peatuda. See olukord ei ole normaalne,» selgitas Hallas-Murula.

Kantsler Siim Sukles suuri vajakajäämisi ministeeriumi ja allasutuste suhetes ei näe: «Kultuuriministeeriumil on poolsada allasutust, julgen kinnitada, et ministeeriumi igapäevane koostöö nende kõigiga laabub asjalikult ja kenasti.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles