/nginx/o/2010/06/06/380951t1hd75c.jpg)
Kultuuriminister Laine Jänese jaoks tuli Neeme Järvi otsus lahkuda ERSO peadirigendi kohalt suure üllatusena, kuna vaid paar päeva tagasi kinnitas ta ministri sõnul vastupidist.
Jänes: minu vastu suunatud süüdistused on ülekohtused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On ilmselge, et Andres Siitan on hoidnud Neeme Järvit teadmatuses probleemidest seoses orkestri eelarve ja tegelike probleemidega. Seetõttu on süüdistused nii minu, uue juhi kui ka Eesti riigi suhtes ülekohtused,» märkis Jänes, kes viibib parasjagu Euroopa Liidu kultuuriministrite ametlikul kohtumisel Brüsselis.
Jänese sõnul on ERSO direktori kohusetäitja Anneli Unt väga kompetentne juht, kes omal ajal tõi Eesti Filharmoonia Kammerkoori välja väga keerulisest majanduslikust olukorrast. «Tema nimetamine tundmatuks ja ebakompetentseks ei ole korrektne. Eesti Filharmoonia kammerkoori on hinnatud Grammyga. On kummaline kahelda sellise kollektiivi direktori kompetentsuses,» leidis minister.
Tema sõnul on fakt, et kokkuhoiu asemel kulutati ERSO-s raha üle ja asjaajamises on suuri puuduseid. «Selle eest peab vastutama asutuse otsene juht Andres Siitan. Eile hommikuse seisuga on ERSO-l Siitani tegevuse tõttu puudu 3,2 miljonit krooni,» märkis Jänes.
Tema sõnul ei pea kultuuriministeerium õigeks varjata maksumaksja raha vale kasutamist ega saa nõustuda ettepanekutega, et puudujääk kaetakse teiste kultuurikollektiivide arvelt. «Samuti pole seda võimalik teha ühegi muu valdkonna arvelt, olgu need lapsed või eakad,» lisas minister.
Neeme Järviga oli ERSO-l sõlmitud vaid eelleping. Lepingu endani ei jõutud, kuna Jänese sõnul ei olnud kultuuriministeeriumil võimalik kindlustada ERSO eelarvet kõigi Neeme Järvi esitatud nõudmistega. Järvi saab honorari kontsertide eest vastavalt eellepingus kokkulepitud summadele, mis on Jänese kinnitusel võrreldavad maailmatasemega.
«Kogu segadust tekitanud Eesti Filharmoonia reformiidee on pärit Neeme Järvilt. Pooleteise aasta jooksul idee korduvalt muutus ja pidevalt tekkis uusi nõudmisi, küll uute kontserdisaalide ja teatrimajade ehitamise suhtes. Kultuuriministri korduvaid selgitusi, et praegune majanduslik seis võimaldab luua hetkel vaid Eesti Kontsertkoori, jäid tähelepanuta,» selgitas Jänes.
Järvi idee oli luua ERSO asemel Eesti Filharmoonia, kuhu kuuluksid lisaks Eesti esindusorkestrile ka kutselised koorid. Näiteks tegi Järvi ettepaneku luua Eestis seni puuduolev kutseline naiskoor, mis kannaks nime Eesti Kontsertkoor.
«Kultuuriministeeriumil on kahju tekkinud olukorra pärast, kuid siiski kutsume üles tuginema faktidele ja argumentidele ning taastama töörahu. Kultuuriministeerium teeb kõik endast oleneva, et leida lisavahendeid ERSOle käesoleval aastal tekitatud eelarvepuudujäägi leevendamiseks, et orkestrantide palgad saaksid välja makstud,» lisas minister.