Parim kink on raamat. Aga milline?
Täiendatud uute raamatutega

FOTO: SCANPIX

Jõulud on raamatumüügi tippaeg meil siin madala taeva all, jaanipäevaste soojakraadide aegu. Küsisime kirjastustelt, millised on nende parimad kingikotiraamatud ja nemad vastasid. Allapool soovitused. 

Tänapäev

FOTO: Tänapäev

FOTO: Tänapäev

FOTO: Tänapäev

«Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist» 100 lk

Piret Raud, autori illustratsioonid, kujundanud Dan Mikkin

Sander on täiesti tavaline poiss, kes elab oma emaga kahekesi suure pargi lähedal neljakorruselise maja esimesel korrusel. Nagu enamik poisse armastab Sandergi jalgpalli ja šokolaadijäätist ning pühapäeviti kaua magada.

Ka Sandri emme on täiesti harilik, kuid seda vaid päevani, mil ta kahaneb nii tillukeseks nagu mõni legomehike. Sellest hetkest saavad alguse imelikud juhtumised, milles löövad peale ema ja poja kaasa ka kodutu koer Muri, nähtamatu poiss Aksel, mitmekülgne onu Allan ja seltskond kaisukarudega daame.

«Stalini tütar. Svetlana Allilujeva erakordne ja tormiline elu» 520 lk

Rosemary Sullivan

Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa, kujundanud Villu Koskaru

1926. aastal sündinud Svetlana Allilujeva elas Kremlis küll kaitstud elu, kuid Stalini isikukultusest ja absoluutsest võimust põhjustatud tragöödiad ei jätnud tedagi puudutamata.

Tänu ligipääsule FBI, CIA ja Venemaa arhiividele ning tihedale koostööle Svetlana tütre Olgaga on Rosemary Sullivan loonud biograafia, mis koondab Jossif Stalini tütre erinevad elud köitvaks portreeks naisest, kes põgenes maailma teise otsa, et pääseda oma isa tegude painavast taagast.

«Eesti ajalugu: kronoloogia» 520 lk

Kujundanud Villu Koskaru

Käesolev raamat on ajaprintsiibist lähtuv ülevaade kogu teadaolevast Eesti ajaloost, mis ulatub umbes aastast 14 000 eKr kuni kaasajani. Allikate arvukusest tulenevalt on eri perioodide kohta materjali erineval hulgal, esikohal on poliitiline ajalugu, kuid peale selle on käsitletud ka kultuurisündmusi jms. Kui varasema ajaloo sündmuste puhul on sündmusi kohati õige mitme aastase vahega, siis uuema aja puhul edenetakse kuupäevaliselt. Raamatu on koostanud seitse Tartu Ülikooli õppejõudu (Sulev Vahtre, Ain Mäesalu, Mati Laur, Tiit Rosenberg, Allan Liim, Ago Pajur ja Tõnu Tannberg) ning tegu on 1994. ja 2007. aastal ilmunud kronoloogiaraamatute parandatud ja täiendatud väljaandega.

Fantaasia

FOTO: Fantaasia

FOTO: Fantaasia

FOTO: Fantaasia

«Mõtetes elatud elu»

Helve Undo

2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teos. Esmapilgul suhtedraamas on kirjas palju väikesi elutõdesid, mis inimestel rutuga ununema kipuvad. Suhtekolmnurk: abielumees, abielunaine, armuke - on mõtlemapanevalt lahti kirjutatud. Kui palju on meie tunnetes seda õiget armastust ja kui palju on see vaid mõtetes elatud elu? Ilmselt leiab siin iga lugeja oma vaatenurga.

«Jututulbad»

Merca

Kogumikus on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia ja teadusliku fantastikani. Salapärased paharetid kõnnivad linnatänavail ja röövivad inimestelt nägusid. Külanõid joodab pahaaimavatele külalistele  nõiajooki, mis toob kaasa ootamatuid tagajärgi. Igatsuselinnud neelavad inimesi, näkid varastavad suplejailt kehaosi ja toimub palju muud.

«Kettmõõgaga mõõdetud Maa»

Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana

Romaan  on kolmas Ippoliti-sarja liigituv teos. Maa on võõrelu haardes. Säilinud on vaid väike lapike, kus osutatakse vastupanu. Veel on inimesi, kes teevad kõik, mis nende võimuses, et inimkonna koduplaneet jääks neile alles. See lapike on Eesti. Need inimesed on eestlased.

TLÜ kirjastus

FOTO: TLÜ

FOTO: TLÜ

FOTO: TLÜ

Margus Oti teos «Vägi» märgib sündmust meie mõtteloos. See on algupärane filosoofiline maailmatõlgendus, mis sõlmib kokku erinevaid mõttetraditsioone ja teadusharusid ning annab uusi vahendeid, milles saame oma emakeeles olemise ja maailma üle mõtiskleda. Keskseks mõisteks Oti filosoofias saabki vägi.

Jõuluks õudusjutud! Rein Raua tõlkes ja kommentaaridega Ueda Akinari tondijuttude kogumik «Vihma ja kuupaiste lood» pakuvad vahedat elamust, kõhedat õhustikku, aga ka elutarkust ning teadmisi Edo ajastu Jaapanist. «Akinari jaapanlikult poeetiline jutustamiskunst viib lugeja otsekui täiskuu lummuses igapäevase ja üleloomuliku, kauni ja kõhedakstegeva kohtumisnõlvale,» on öelnud Doris Kareva. Raamatut ilustavad ohtrad pildid.

Usāma bin Munqidhi (1095-1188) «Õpetlike näidete raamat» on üks kuulsamaid ja praeguseks enim eri keeltesse tõlgitud keskaegse islami teoseid Koraani ja 1001 öö lugude kõrval. Lihtsas, lõbusas ja elulähedases vormis annab autor ülevaate 12. sajandi Süüria ja Lähis-Ida olustikust, muslimite omavahelistest suhetest ja nende läbikäimistest ristisõdijatega ning toonase islamimaailma vägevate õukondade elust-olust ja jahipidamisest. Raamatu on araabia keelest tõlkinud, kommenteerinud ja saatesõnastanud Üllar Peterson.

Eesti keel on saanud nüüd, 110 aastat pärast teooria sündi, selleks kultuurkeeleks, milles saab lugeda täismahus erirelatiivsusteooriat. Albert Einsteini kirjatööde kogumik «Teaduslikku ja filosoofilist» sisaldab tema neli teedrajavat teadusartiklit aastast 1905 ning teadusfilosoofilist vaadet olukorrale teoreetilises füüsikas aastal 1936. Sissejuhatavates artiklites kirjeldab Raivo Stern Einsteini positsiooni tänapäeva maailmas ning Ivar Piir tutvustab lühidalt Einsteini elulugu. Raamatu on koostanud Piret Kuusk ning saksa keelest tõlkinud Georg Liidja, Kalle Hein ja Piret Kuusk.

Grenader

FOTO: Grenader

«Idarinde aumärgid ja Eesti rindemehed» 152 lk

Raamatus antakse ülevaade Teise maailmasõja Idarindel võidelnud erinevate riikide ja rahvaste aumärkidest ja nendega autasustamisest. Tuleb välja, et Suur-Saksamaa eelistas autasude jagamisel muidugi omasid «tõelisi aarialasi» ja teiste rahvuste sangaritele jagus aumärke tunduvalt vähem, kui õiglane olnuks. Samuti on antud valik erinevate auastmetega eesti sõjameeste elulugusid, keda ei vääristatud kõige kõrgemate aumärkidega. Rüütliristi ja Kuldtähe kavaleridele on reeglina suurimat tähelepanu pööratud, seekord leiavad käsitlemist ka need mehed, kes seni ehk nende varju on jäänud. Valitud seltskonnas on eestlasi, kes teenisid nii Saksa, Soome kui ka NSV Liidu sõjavägedes.

FOTO: Grenader

«Laskurkorpuse kojutulek. Nevelist Sõrveni 1943‒1943» 192 lk

Hanno Ojalo

Lugeja hoiab käes juba autori kolmandat raamatut Punaarmee 8. eesti laskurkorpuse sõjateest Teises maailmasõjas. 2014. aastal ilmunud kaks raamatut jutustavad laskurkorpuse sõdimistest Velikije Lukis ja Kuramaal. Kolmas raamat seob need sündmused omavahel ja täidab vahepealse tühimiku.

Käesolev raamat jutustab laskurkorpuse pooleteiseaastasest istumisest Venemaal rinde tagalas, tema teekonnast tagasi Eestisse, rollist Tallinna vallutamisel ja katsumustest Saaremaal.

Erilist tähelepanu on pööratud Emajõe forsseerimisele, sündmustele Tallinnas 22. septembril 1944, Tehumardi öölahingule ja Vintri dessandile, mida on käsitletud suure põhjalikkusega, samuti on antud ülevaade nende sündmuste kajastamise muutumisest läbi aegade. Korpuse tagalasistumist ja rindetegevust on näidatud nii juhtkonna, ohvitseride kui ka lihtsate sõjameeste seisukohalt. Lisaks asjaosaliste mälestuskatketele on raamatus rohkesti kasutatud ka seni avaldamata fotosid ja joonistusi.

FOTO: Grenader

«Marakratt. Sõdur kolmes sõjas. Emajõe lahingutest Vietnami džunglitesse» 232 lk

Leo Jaago

Austraalias Chain Valley Bay’s elab pensionärina kolme kommunistide vastase sõja veteran tartlane Leo Jaago hüüdnimega Marakratt (täpsemalt Maragratt). Ta oli kahtlemata üks noorematest eesti sõjameestest Teises Maailmasõjas. Olles sündinud 5. jaanuaril 1927, asus ta 14-aastasena sõjateekonnale, tehes läbi suurlahingud Daugavpilsi, Tartu, Riia ja Oppelni all. Sõja lõpupäevil pääses ta Tšehhi põrgus seina äärde seatuna õnnekombel mahalaskmisest, rändas läbi metsade kolm nädalat läände ja Elbe jõeni jõudes võttis seljast Saksa sõjaväe vormi ning ujus teisele kaldale. Seal vangistasid ta ameeriklased, kes teda algul halvasti kohtlesid. Järgnes kaks aastat vangilaagreid. 1947 siirdus ta Saksamaalt esimeste eestlastest ümberasujatega Austraaliasse, kus vahetas mitmel korral töökohti. Austraalia sõjaväe vormi on ta kandnud kokku 25 aastat, võttes osa lahingutest punaste vastu Vietnamis ja Malaias (Malaisia). Tema auaste  on Warrant Officer ehk ohvitseri asetäitja.

Kirjastus Grenader avaldab käesolevaga Leo Jaago mälestused sellest perioodist. Tekstis on tehtud mõningast keelelist korrektuuri, säilitades Leo üldise kirjutamisstiili.

Varrak

FOTO: Varrak

FOTO: Varrak

FOTO: Varrak

«Maailma ajalugu»

Toimetanud Seppo Zetterberg

See Soome ajaloolaste kirjutatud ligi 1000-leheküljeline teos annab üha enam üleilmastuva maailma kodanikule ülevaatliku koondpildi tähtsamatest ajaloosündmustest ja -isikutest. Teos käsitleb kogu maailma ajalugu alates esiajaloost kuni nüüdisajani ja vaatluse all pole üksnes poliitiline ajalugu, vaid ka majandus-, sotsiaal- ja kultuuriajalugu.

«Maakillud meres. Eesti väikesaared»

Koostanud Tiit leito

Teos tutvustab lugejale vähetuntud paiku Eesti loodusest – maakilde, mille pindala ei ole üldjuhul suurem kui paarsada hektarit ning kus inimesed aasta ringi ei ela.  See on ohtrate piltidega kaunis raamat kargest loodusest.

«Jäälohe»

George R. R. Martin

Raamatu sündmused toimuvad samas maailmas, kus sarja „Jää ja tule laul” ning selle põhjal valminud filmiseriaali tegevus. Haaravat ja südantsoojendavat lugu tüdrukust ja tema lohest rikastavad palju kiidetud kunstniku Luis Royo illustratsioonid.

Canopus

FOTO: Canopus

Koguteos «Uut möödunust» 630 lk

Heino Pedusaar

Koguteos «Uut möödunust» sisaldab 60 laiale avalikkusele adresseeritud rikkaliku fotomaterjaliga varustatud esseed-vestet, mis kirjutavad elavaks kogu Eesti möödunud sajandi muusikaajaloo (klaveri- ja viiulimeistrid, heliloojad, pianistid, ooperi- ja operetisolistid, koorijuhid, organistid, pedagoogid jmt).

Käesolev raamat on sündinud Eesti Raadio kauaaegse helirežissööri Heino Pedusaare peaaegu 60 a jooksul salvestatud intervjuude temaatilisest avardamisest ja kirjanduslikust järeltöötlemisest. Sama nime kandis ka selle osava sõnasepa läbi paljude aastate ülimenukaks osutunud saatesari Eesti Raadios.

FOTO: Canopus

«Kuidas saada pühakuks» 282 lk

William Somerset Maugham

W. S. Maughami teine romaan «Kuidas saada pühakuks» ilmus aastal 1898, kui tulevane kirjanduskorüfee oli kõigest 24-aastane. Žanrilt võiks seda liigitada ajalooliseks seiklus- või ka armastusromaaniks, sarnanedes oma hoogsuses paljuski Alexandre Dumas' Kolme musketäri või Krahv Monte-Cristo lugudele. Tegevus toimub 15. sajandi Itaalias, käib äge võimuvõitlus, kroonitud päid tõugatakse troonilt, vandenõud, duellid, õukondlikud intriigid, kuramaažid, ja kõige selle taustal tõuseb esile üks suur ja kirglik armastuslugu.

FOTO: Canopus

«Vanaisa võluhaamer» 120 lk

Urve Tinnuri

Urve Tinnuri kümnes lasteraamat kutsub mudilasi ja nende vanemaid kaasa teekonnale unenägude võlumaailma. Kuueaastane Reedik elab koos ema ja vanaemaga. Oma pärisisast ei tea ta midagi, kasuisa töötab meretagusel maal, kus elavad jõuluvana ja põhjapõdrad, emal on aga ilmast ilma tuline kiire. Ka Reediku vanaisa on siit ilmast lahkunud juba nii palju aastaid tagasi, et poiss ei mäletagi teda.

Seitsmendaks sünnipäevaks annab vanaema Reedikule üle kingituse vanaisalt – võluhaamri, millega koputades saab poiss minna unenäos oma vanaisa juurde. Igast tema unenäost saab suur ja imetore seiklus, kuid kahjuks on see lubatud ühtekokku ainult viiel ööl...

Helios

FOTO: Helios

FOTO: Helios

FOTO: Helios

«100 nippi raha ligimeelitamiseks»  (ka venekeelsena)

Liis Zev

See raamat õpetab, kuidas rohkem raha oma ellu meelitada ning annab selleks 100 lihtsat nippi. Kuid peale nippide juhendab see raamat ka oma mõttemaailma muutma, et raha sinu ellu tulla saaks. Sest kui puudub valmisolek oma suhtumise muutmiseks, ei aita ka hõbemünt uksepaku all.

«Mees, kes polnud mõrtsukas»

M. Hjorth, H. Rosenfeldt

Rootsi krimisarja «Sebastian Bergmani needus» avaosa, mille keskmes on üks Rootsi kriminullide ebameeldivamaid peategelasi - riigi tuntuim sarimõrvarite psühholoogiliste profiilide koostaja Sebastian Bergman. Ääretult põnev ja kaasakiskuv põnevik põhjamaise kriminaalromaani parimas tähenduses.

«Nähtamatu poiss»

Martin Pistorius

Tõsielul põhinev südantliigutav lugu poisist, kes jäi 12 aastaselt halvatuna lukku oma kehasse. Rahvusvaheline menuk, mis kirjeldab taastumist suure tahtejõu ja armastuse abil. See erakordne ja inspireeriv lugu mõtestab elu uue värske nurga alt ja mõjub äratusena meile kõigile.

SE&JS

FOTO: SE&JS

FOTO: SE&JS

FOTO: SE&JS

«Oskar Luts. Aeg & õnn»

Koostaja Sirje Endre, kujundus Rein Seppius

Raamat «Aeg & õnn» sisaldab ulatusliku valiku mõtteid, tsitaate või pikemaid lõike 31 Oskar Lutsu teosest. 21. sajandil, kui inimesed otsivad oma rahututele mõtetele vastukaja, on Oskar Lutsu raamat hea teekaaslane.

Raamatud eesti vanasõnadest:

«Meie küla eided otsivad tarkuse teri»

«Meie küla mehed künnavad tarkuse vagusid»

Koostaja Laine Randjärv, pildid Ave Nahkur, kujundus Kadi Pajupuu

Eesti vanasõnad on ammendamatu tarkuseallikas. Neis kogumikes peegelduvad meie esivanemate tavad, traditsioonid ja hoiakud. Kui mõlemat raamatut lugeda avatud ja taipliku meelega, siis elukoolis hätta ei jää.

Petrone print

FOTO: Petrone Print

FOTO: Petrone Print

FOTO: Petrone Print

«Meie küla superstaar» 120 lk

Mart Juur

Mart Juure uue raamatu maailm on mitmekesine: inimese lihtsad ja räpasevõitu rõõmud, napakalt nihkes looduspildid, sõnamängudest sündinud ootamatud seosed. Kohtumist lugejaga ootavad kartuleid skooriv elumees, ühisstardiga gondlisõidust taastuv eesti kunstnik, kolme kaku vahel seiklev ornitoloog ning vaatamist komöödia «Vallatud kruvid»Mart Juure tekste täiendavad Allan Hmelnitski vaimukad joonistused.

Raamatu toimetaja Janar Ala sõnul on huumor inimolemuse mõtestamisel esmatähtis, seega on «Meie küla superstaar» kohustuslik raamat neile, kel soov nalja kaudu inimolemusse kaevuda. 

«Trellidega ristitud» 180 lk

Eduard Kotšergin

See autobiograafiline romaan jutustab Poola päritolu poisist, kes elab ühes Leningradi NKVD lastekodus, kui Wermachti väed NL-le kallale tungivad. Ta pääseb blokaadiaja näljasurmast ning satub kaugele Siberisse, kus veedab kogu oma varase lapsepõlve. Pärast sõda otsustab poiss, et tal on tarvis koju ema juurde jõuda. Teadmata õieti, kus ta kodulinn Piiter asub, põgeneb ta lastekodust, rännates ligi 7 aastat mööda raudteid, liikudes läbi kogu sõjajärgse Venemaa ning jõudes endalegi ootamatult Eestisse.

«Kurru-Nurru vurrud» 73 lk

Epp Petrone

«Kurru-Nurru vurrud» on järg populaarsetele lasteraamatutele «Marta varbad», «Anna hambad» ja «Leena peenar».

Uue raamatu peaosaline on perre võetud triibuline kass. Ta on veetnud mitu aastat loomade varjupaigas, aga nüüd algab tema uus elu. Ta hirmutab hiiri, eksib ära, hüppab vanni, kukub katuselt alla, kohtab peeglikassi ja naabrikassi, teeb pahandust ahjus ja lillepeenras, osaleb Marta ja Anna teaduslikes katsetes ja lobiseb väikese Leenaga.

Hea lugu

FOTO: Hea lugu

FOTO: Hea lugu

FOTO: Hea lugu

«Saaks veel Eestisegi»

Ado Kisand

10-aastase poisi 1939. aastal alustatud päevik käsitleb kaheksat dramaatilist aastat: helge lapsepõlv kodusel Võrumaal asendub peagi Siberisse küüditamise ja sealse eluvõitlusega. Olles õnnistatud suure kunstiandega, illustreeris Ado ise oma sissekandeid, mis teevad päevikud eriti kaasahaaravaks lugemis- ja uurimismaterjaliks. Põhjaliku eessõna ja selgitavad kommentaarid on kirjutanud ajaloolane Toomas Hiio. Vähe on nii ehedaid ajaloodokumente kui Ado Kisandi päevikud, omamoodi on tegu eesti versiooniga Anne Franki päevikutest.

«Snupsi»

Hanno Parksepp, pildid joonistanud Mariann Joa

Väikesel Kadakasaarel elab uudishimulik ja seiklushimuline Snupsi. Oma saare on ta juba ammu läbi käinud ja see hakkab tema rahutu hinge jaoks kitsaks jääma. Kui saare teadur Helden saab valmis omapärase lennumasina vehkuri, võtab Snupsi koos krutskeid täis sõbra Päta, luksuva linnu Kõõksu, sõbranna Tinkeni ja laisavõitu semu Nufiga ette unustamatu reisi.

Laheda lasteraamatu on kirjutanud endine diplomaat Hanno Parksepp, kes on plastiliinist voolinud ka kõik raamatu tegelased.

«Maagilise väega nukud»

Tiia Toomet

Juba ammustest aegadest on inimesed uskunud, et reaalse maailma kõrval eksisteerib ka meie saatust mõjutav üleloomulik maailm. Lisaks vägevatele jumalatele ja deemonitele on sellesse vaimuilma alati kuulunud ka mitmesuguseid väiksemaid maagilise väega olendeid. Tuntud lastekirjaniku seekord täiskasvanutele mõeldud raamatus kirjeldatakse maailma eri rahvaste kultusenukke ja nendega seotud kombestikku: paleoliitilisi veenusekujukesi, muistseid hauanukke, surnute hingenukke, viljakusenukke, nõidusenukke, katšina-nukke, Jaapani nukumatuste traditsiooni ja palju muud, sh meie oma kodust Metsikut, Pekot, Tõnni ja Kratti.

Eesti keele sihtasutus

FOTO: Eesti Keele Sihtasutus

«Tagasi Troojamäele» 30 kirjatööd & interluudium

Toomas Haug

Raamat koosneb peamiselt kirjandusloolistest uurimustest ning uuema kirjanduse arvustustest, mis on ajakirjanduses ilmunud aastail 2003–2015. Teos jaguneb kolme ossa. Esimeses osas on mitmesuguseid vaatlusi nõukogude perioodist, sealhulgas kaks pikemat käsitlust pagulaskirjandusest (A. Gailit, A. Kivikas). Teises osas on mahukamad kirjandusloolised käsitlused, mis osalt koonduvad Tuglase loomingu ning tema kui kriitiku ja ideoloogi rolli ümber. Kolmas osa koosneb põhiliselt arvustustest, mille hulgas on pikemad käsitlused Toomas Liivist, Andrus Kivirähkist, Jaan Kruusvallist ja Herman Evertist. Raamatu koosseisus on valik August Kitzbergi kirju Andres Pranspillile, mis on põhjalikult kommenteeritud.

FOTO: Eesti Keele Sihtasutus

«Tõde. Teejuht neile, kes segaduses»

Simon Blackburn., tõlkinud Märt Väljataga

Tõe küsimuse eest ei pääse keegi. Aga kas «tõde» on üldse olemaski? Kas ta pole mattunud tõlgendustesse, nagu oletas Nietzsche? Antiigist alates on filosoofe vaevanud küsimus, kas tõde on absoluutne või suhteline. Simon Blackburn alustabki oma käsitlust absolutismi ja relativismi konfliktist; kaalub seejärel Nietzsche arusaamu tõe ja illusiooni kasulikkusest; eristab filosoofilisi suhtumisi meie arusaamade staatusse (eliminativism, realism, kvietism, konstruktivism); uurib objektiivse tunnetuse võimalikkust loodus- ja inimteadustes, teaduse ja pseudoteaduse vahekordi, sallivust ja religiooni, uskumist ja aktsepteerimist, tõesse suhtumise moraalseid ja poliitilisi järeldusi ning kultuuridevahelisi arusaamisprobleeme. Raamatus peatutakse Platonil ja sofistidel, Thomas Nagelil, David Hume’il, Friedrich Nietzschel, William Jamesil, Richard Rortyl, Bas van Fraassenil jt ning püütakse leida absolutistide ja relativistide vahelist keskteed.

FOTO: Eesti Keele Sihtasutus

«Päev, mil Stalin suri» Lühiproosat aastatest 2002–2014

Holger Kaints

Raamatusse on koondatud Holger Kaintsi varem ilmunud ja ilmumata lühiproosa aastatest 2002 kuni 2014. Kogumikus võib leida jutte, mille tegevus toimub lähiajaloos, kui ka neid, mis kajastavad kirjutamisaja argipäeva. Leidub nii süngetes toonides lugusid, kui neid, mis panevad lugeja muigama. Tähelepanu keskpunktis on üksikisik ja tema tõekspidamiste maailm, tegelaste kõiki läbielamisi valgustatakse läbi selle prisma.

FOTO: Eesti Keele Sihtasutus

«Vihm ja vein»

Kai Aareleid

Seni peamiselt ilukirjanduse tõlkijana ja prosaistina esinenud autori teine luulekogu. Aareleiult on varem ilmunud romaan «Vene veri» (Varrak, 2011) ja luulekogu «Naised teel» (EKSA, 2015). Autor pälvis 2013. a. Friedebert Tuglase novelliauhinna looga «Tango». 

AS Ühinenud Ajalehed

FOTO: PMG kirjastus

«Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid»

Kalju Kangur

Asta Venderi illustratsioonid

48 lk, sari «Maa Elu lasteraamat»

Kirjastanud  AS Ühinenud Ajalehed

«Igal talvehakul käivitasid Koku, Oku ja Toku lumeveski. Aegamööda hakkasid siis langema lumehelbed. Ikka rohkem, ikka rohkem tuli neid. Nad katsid lossikatuse ja hoovi. Nad kuhjusid varbaia äärde hangedeks. Nad matsid enda alla metsosjad, mis näisid siis lumiste kuuskedena. Peagi olid lossi ümber kõrged kelgumäed. See oli vast rõõm! Toodi välja kelgud. Seoti alla suusad. Mässerdati kokku lumemehi. Ja lossikaminas hubises mõnusalt lõke.

Aga sellel aastal oli kõik teisiti. Lund ei tulnud ega tulnud. Midagi pidi lahti olema. Seal üleval lumeveskis. Mis seal võis küll olla?»

Värvikas seltskond – nukk Timbu-Limbu, jonnipunn Toru-Loru, üleskeeratav koer Muki, kummist neegripoiss Pambu ja puunukk Pimpelsang – asus Kasetohu-lossist teele, et uurida, mis lumemöldrite Koku, Oku ja Tokuga juhtunud on. Kes on Trebla ja kas lõpuks ikka lumeveski tööle saadi, lugege sellest nostalgilisest, uustrüki saanud raamatust juba ise.

Teos sai 1966. aasta laste- ja noorsookirjanduse võistlusel II auhinna.

Eriti ajakohane on lasteraamatu teema, sest soojarekordid muudkui purunevad ja lund ei tule. Mis muud, kui mängus mingid vägevad soome-ugri nõiad, keda Eestis jalaga segada ju, teadagi! Mõned nõiad küll ei võida Venemaal televõistlusi, aga lumemöldrid on ilmselgelt nende mõju all.

Neljakümnendates aastates lugejad ehk Treblat mäletavad, aga nooremad peavad ise (ette) lugema. Ja nagu igas poliitkorrektses teoses, ei puudu ka selles loos neeger.

Raamat on märkimisväärne sellegi poolest, et õndsal liiduajal ilmutas Eesti Raamat (mõned ilmusid ka Perioodika kirjastuse nime all) seda ka saksa (1972 ja 1977), itaalia (1975), leedu (1972), soome (1980), tšehhi (1987), vene (1973, 1979) ja poola (1988) keeles, kaanepildid olid küll erinevad valitud.

Meie uusvana trükk on üsna esmatrüki sarnane, üksnes eesleht pühenduse kirjutamiseks on lisatud.

Tagasi üles