«Klass: elu pärast», 3. osa: Liina Paakspuu: kiusatavast võib saada kiusaja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Õpetajad ehk Anne Reemann ja Laine Mägi.
Õpetajad ehk Anne Reemann ja Laine Mägi. Foto: ETV

Telesarja «Klass: elu pärast» kolmanda osa režissööri Liina Paakspuu sõnul kujutas ta õpetaja Lainet kui kaljut, mis hakkab hakkab mõranema, mõistes, et tema klassist on sirgunud koletised.



Kui õpetaja Laine (Laine Mägi) on taibanud, millega tema klassi õpilased hakkama on saanud, ei tea ta, kuidas reageerida.

«Ta tunneb ennast süüdi,» nendib Paakspuu. «Kuid ta leiab tuge oma õrnahingeliselt kirjanikust abikaasalt (Guido Kangur), kellele ta ise tavaliselt vankumatu kaljuna tundub.»

Õpetaja murdub aga täielikult siis, kui ta teada saab, mis tema õpilasi tegelikult tulistama ajendas. Lein, valu ja süütunne ongi režissööri sõnul sarja läbivateks teemadeks.
Peale õpetaja tunnevad end juhtunus süüdi aga ka ellujäänud õpilased.

«Kõik ootavad, et nad käituksid sellises olukorras õigesti, aga tihti sa ei tea ju üldse, mis asi see õige on. Ja siis tekib paratamatult süütunne, millega noored ei oska hästi tegeleda,» lausub Paakspuu.

Annus südamlikku huumorit

Kuigi sarja teemad on küllaltki sünged, leiab režissöör, et nii telesarjas kui ka päris elus käivad sündmused ja tunded käsikäes ning ka pärast igat õõvastavat sündmust läheb elu edasi ja võib naljagi saada.

Seetõttu tõi Paakspuu sarja ka stseeni, kus õpetaja Laine kolleeg (Anne Reemann) koolitulistamisest toibuva ja endaga pahuksis oleva Laine kostüümipeole veab ning konnaks riietab.

«Mind huvitas just see pool, kuidas pealtnäha morbiidset ning rusuvat teemat inimlikult ja «pideva suremiseta» näidata. Seega oli mulle oluline, et ei puuduks väike annus südamlikku huumorit, eriti veidi absurdimaigulist,» selgitab režissöör.

Reemanni tegelaskuju ongi Lainele raskel ajal peale abikaasa suurimaks lohutajaks. Kolleeg kinnitab Lainele, et too ei pea ennast süüdistama ning ega õpetaja saagi lastele mingi sõber olla ja nende tegemistest kõike teada.

«Õpetaja, nagu ka lapsevanem, ei saagi olla sõber. Õpetaja on autoriteet, kes loomulikult ei tohi unustada, et õpilased pole anonüümne mass tittesid ning austus ja hoolivus peavad kehtima mõlema poole puhul,» selgitab Paakspuu.

«Ent rasketel läbielamistel võib olla ka positiivseid külgi – need võivad ühendada inimesi ning õpetada neid üksteist mõistma,» lisab ta.

Kuigi sarja filmimisest on möödas juba peaaegu kaks aastat, vaatab režissöör selle tegemisele tagasi kui väga õpetlikule ja põnevale kogemusele.

«Põhiliselt sellepärast, et tegemist oli kindla etteantud stiili järgimisega, mis pole otseselt minu käekiri,» tunnistab Paakspuu. «Tavaliselt on mul suhteliselt staatiline, kompositsioonile orienteeritud, värve rõhutav ning veidi nihestunud, pigem maaliesteetikast lähtuv pildikeel.»

Kui aga rääkida koolivägivallast ja sarja mõjust inimestele, siis pakub «Klass: elu pärast» tema sõnul hea kõrvaltvaatava pilgu raskele teemale.

«Tihti ei hoomagi õpilased, kuidas nad teisi haavavad, sest ennekõike tuleb tegemist teha enda pinnal hoidmisega,» nendib Paakspuu. «Aga kõige lollikindlam viis – rünnak on parim kaitse – ei toimi alati.»

Psühholoogi üritused

Paakspuu sõnul mäletab ta oma kooliajast isegi, kui lihtne on kiusatavast kiusajaks saada ja millised võimumängud noorte vahel toimuvad.

«Mingi hetk sa lihtsalt saad aru, et kui ma endale midagi veel halvasti öelda lasen, siis on minuga läbi,» lausub naine. «Noorena on palju raskem tajuda seda, kui sa inimesele haiget teed, sest tavaliselt kaitsed sa samal ajal iseenda nahka ning kui sa ei tee teistele liiga, tehakse sulle endale.»

Sarjas üritab noori õigele teele suunata ja pärast traagilist sündmust oma tunnetest rääkima panna ka psühholoog (Taavi Tõnisson).

«Tema on samuti tundmatus kohas vette sattunud. Ta tahab kõige paremat, aga välja kukub nii nagu alati,» muigab Paakspuu ja lisab, et kui tema koolis käis, oli psühholoogi roll marginaalne. «Meie psühholoog ei rääkinud ega teinud küll midagi, aga samas ei pidanud meie ka niisuguste kriisidega kokku puutuma.»

Seriaali 3. osa

«Klass: elu pärast»
ETV eetris täna kell 21.40
Postimees tutvustab laupäeviti seriaali «Klass: elu pärast» režissööre ja valmimislugu

Tagasi üles