Muuli: Reformierakond käitus Järvi suhtes väiklaselt

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eellepingu allkirjastamine Neeme Järviga kultuuriministeeriumis 17. augustil 2009.
Eellepingu allkirjastamine Neeme Järviga kultuuriministeeriumis 17. augustil 2009. Foto: Kultuuriministeerium

Ajakirjanik Kalle Muuli leidis, et Reformierakonna käitumine Neeme Järvi suhtes temaga sõlmitud lepingu konfidentsiaalset sisu meediasse pressides on väiklane.

«Tundub, et alguses oli mingi hetk, kui kõige kõrgemal tasemel taheti teha midagi kõige paremat, aga siis hakkas kõik kuskilt logisema, keegi ei tahtnud enam mingeid asju teha ja nii see läks,» kirjeldas ajakirjanik Anvar Samost Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ümber puhkenud skandaali Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».

«Formaalselt võttes on kõigil õigus. Õigus on Laine Jänesel, et Andres Siitan on käitunud valesti, et orkestri eelarves on puudujääk, õigus on Siitanil, et selline olukord on tekkinud kultuuriministri tõttu, kes algatas reformid, kuid pööras poole eelarveaasta pealt siis need tagasi, õigus on Neeme Järvil, et orkestrijuhi vallandamine peadirigendiga rääkimata pole korrektne,» loetles Muuli. «Kõigil oleks nagu õigus, aga tulemuseks on rahvusvaheline skandaal.»

Õige hetk ministri tagasiastumiseks magati maha

«Raske on vastata, milline oli see hetk, kus Laine Jänese tagasiastumine saanuks olukorda parandada. Kui see oleks toimunud, kas poleks see soos olnud vaid poliitiline instrument, näitamaks ministrit rünnaku alla jäänuna või kuidagi õilsana? Kogu see lugu on nagu halb õudusfilm, kus asjad järgnevad üksteisele, positiivseid tegelasi on vähe või kas üldse on ning lõpptulemus tundub vääramatu,» kirjeldas Samost.

«Tagasiastumise hetk on mööda lastud, Neeme Järvi esimene reaktsioon oli viimane sobilik hetk. Nüüd, kus tema kaitsele on asunud ka peaminister, tundub tagasiastumine mõeldamatu. Reformierakonnale midagi rõõmsat seal ei paista,» leidis Muuli.

«On ju fakt, et millal iganes Neeme Järvi tahab, pääseb ta esikülgedele, millal iganes Eestisse tuleb, saab ta intervjuusid anda ja seda kuni valimisteni välja,» tõdes Muuli.

«Mulle meenutab see üht teist reformi eelmisel sügisel – Eesti muuseumide ühendamise ümber. 15 muuseumit taheti ühendada kirjaga «et nüüd me ühendame teid ära». Pärast pooleaastast suurt närvidemängu ja plaane, lahjenes reform ära «kompetentsikeskuseks», üksuseks ERMi juures,» meenutas Muuli.

«Reform võidi ju algatada Neeme Järvi ideede järgi, aga vastutab siiski minister. Minister püüdis liita ERSO, Hortus Musicuse ja rahvusmeeskoori, aga jättis reformiplaanist välja osa osa – Estonia kontserdisaali üleandmise ERSO-le, mis oli Siitani-Järvi plaani osa, ja sealt tekkis eelarvejama, sest ERSO juht arvas, et saab rendikulude pealt kokku hoida, kui saab endale maja ja võib jätta seetõttu inimeste palgad kärpimata – sealt tuli eelarvepuudujääk,» kirjeldas Muuli.

«Opositsioonil on kindlasti plaan Jänest mõnda aega «praadida», umbusaldus kukub küll ilmselt läbi, aga püünele jõuab tulla erinevaid kaugemalt seotud asjaosalisi oma arvamust avaldama,» leidis Samost.

Reformierakonna käitumine tundus eriti tülgastav

«Neeme Järvi lepingutingimuste sihilik ajakirjandusse pressimine – kui muud pole oma ministri kaitseks kasutada – Neeme Järvi maine kahjustamiseks, see on eriti tülgastav.  Kui peaminister teeb isiklikult pressikonverentsil läbipaistvaid vihjeid Neeme Järvi honorari kohta, et ka need ajakirjanikud, kes polnud ilmselt parteikontorist materjali kätte saanud, saaksid aru, et keegi saab liiga palju raha, see on ikka uskumatu,» sõnas Samost.

«Ma ei imestaks, kui selliseid vihjeid teeks mõni teine erakond, millele sarnanemist on Reformierakonnale viimasel ajal palju ette heidetud,» sõnas Samost. «Neid vihjeid Reformierakonnast kuulda on ikka väga imelik. Minu meelest Reformierakond on algusest peale olnud liberaalse maailmavaatega ja pooldanud seda, et oma töö eest peab inimene saama väärilist tasu. Järgmiseks tuleb peaminister ja ütleb, et palju on ebamoraalne teenida? Äkki teeme astmelise tulumaksu – see on ikka väga veider.»

«Leping Neeme Järviga sõlmiti kultuuriminister Laine Jänese kabinetis, selle kohta on ministeeriumi kodulehel fotod. Ja nüüd tuleb peaminister ja hakkab kultuuriministrilt saadud konfidentsiaalseid andmeid Järvi honorari kohta kasutades pressikonverentsil vihjeid tegema, see on väiklus peaministri tasemel,» leidis Muuli.

«Nüüd me näeme, mis juhtub nende inimestega, kes satuvad Reformierakonnaga vastuollu. Teile öeldakse, et te olete homoseksualist, saate liiga palju palka ja nii edasi ja nii edasi... kõik need asjad, mis vähegi teie isiklikku elu puudutavad ja on riigile kättesaadavad, tiritakse päevavalgele ja hakatakse halvustama teid rahva silmis,» kirjeldas Muuli. «See on siis see Reformierakonna väga kultuurne ja kultuuriministeeriumi poolt initsieeritud kultuurne vastukäik.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles