Mida me teame Peeter Rebase filmist «Purjetamine vabadusse»?

  • Kõige tõlgitum eestikeelne raamat
  • Eepiline merereis
  • Protesti põhjus
  • Teised filmid

Eesti paadipõgenikud teel vabadusse

FOTO: A. Lepsoni erakogu

Peeter Rebase filmimeeskonna poolt sisse antud protest (loe siit) lasi õhku Eesti Vabariik 100 filmikonkursi tulemused.

See film jutustab Voldemar Veedami loo põgenemisest Rootsist USAsse. 1983. aastal Washingtonis surnud Veedam oli eesti spordiajaloolane, viiuldaja, kirjanik ja ajakirjanik. 1943. aastal põgenes ta Soome kaudu Rootsi ja sealt 1945. aastal USA-sse.

Üle ookeani purjetati vaid veidi üle 10 meetrit pikal ühepurjelisel paadil Erma. Selles paadis oli 16 eestlasest põgenikku. Merereis kestis tervelt neli ja pool kuud. Briti meediaväljaanded on tituleerinud Erma reisi kaasaja üheks eepilisemaks ajalooliseks mereretkeks. Sellest loost kavandati 1950. Aastatel ka Hollywoodis mängufilm vändata.

Erma reisist kirjutati raamat «Põgenemine vabadusse», mis 1950. aastatel ilmus USA valitsuse toel rohkem kui 20 keeles. Tegemist on ühe enamtõlgitud eestikeelse raamatuga. Nüüd omandas autori pärijatelt kordustrüki õigused raamatule sihtasutus Unitas, mis kavatseb selle uuesti välja anda.

«Kordustrükk on meie panus Eesti Vabariigi sajanda juubeli väärikaks tähistamiseks üle maailma. Tegemist on unikaalse võimalusega rääkida eesti vabaduse lugu rahvusvahelisele auditooriumile. Lähiajal võtame ette inglise, saksa, hispaania ja prantsuse keele,» ütles Sihtasutus Unitas nõukogu esimees, ettevõtja Meelis Niinepuu, kes on ühtlasi kõnealuse filmi produtsent.

Konkurss

Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks kuulutati välja filmikonkurss. 152 esitatud filmiideest alguse saanud konkursi tulemusena peaks 2017. ja 2018. aastal ekraanile jõudma viis kuni seitse pikka filmi, milleks riik on lubanud eraldada kinnitamata andmetel kokku 10–11 miljonit eurot.

«Purjetamine vabadusse» esitati konkursile tööpealkirjaga «Viis senti vabadusele». Selle stsenarist on Priit Pruks, idee autorid Meelis Niinepuu, Marko Matvere, Peeter Rebane, Tiit Aleksejev ja Priit Pruks.

Sünopsis: 1944. aasta varajane sügishommik. Jäänud pagevate sakslaste ja verejanulise Punaarmee vahele lõksu, jätab seltskond eestlasi maha oma kodud, lükkab tormisesse Läänemerre päevinäinud kalapaadi ja seab sihi lääne suunas. Kuid isegi sõjast puutumatuna püsinud Rootsis ei kao eestlaste hirm punavõimu ees. Ja kui levima hakkavad kuulujutud NKVD agentidest ja Rootsi valitsuse salatehingutest Nõukogude Liiduga, leiavad pagulased end taas teelahkmelt – kas jääda või põgeneda? Ja kui põgeneda, siis kunas, kuidas ja kuhu? Põhineb tõestisündinud lugudel.

«Purjetamise» meeskond andis konkursitulemuste vastu sisse protesti seoses sellega, et ühe väljavalitud filmi «Tõde ja õigus» kaasprodutsent Madis Tüür on  žüriiliikme Elen Lotmani elukaaslane.

«Tõe ja Õiguse» stsenarist ja režissöör on Tanel Toom. «Režissöörina soovin ma «Tõe ja õiguse» esimesest raamatust filmi tehes ekraanile edasi kanda nii algteose suuruse, eepilise ajaskaala kui ka huumori, mis tihti lugejatel kahe silma vahele jääb,» kirjutas Toom. «Sellest tuleb küll film, mis käsitleb keerulisi teemasid, kuid Põhjala kaamost sellest kindlasti ei tule. Film ja raamat on kaks erinevat asja, üks põhieesmärke ekraniseerimisel on küll säilitada loo algsõnum ja austada autori stiili, kuid loomulikult olen pidanud tegevustikku kontsentreerima ja tegema valikuid – tihti valusaid –, et materjal mahuks täispika mängufilmi struktuuri.»

Teised väljavalitud filmid

«Seltsimees laps»

Stsenarist ja režissöör Moonika Siimets

1950. aasta Nõukogude Eestis töötab stalinlik terroriaparaat täistuuridega. 6-aastase Leelo silme all arreteeritakse ta koolidirektorist ema ja saadetakse Siberi vangilaagrisse. Kahepalgeline ja ülekohut täis täiskasvanute maailm tekitab siiras lapsehinges protesti ja segadust ning Leelo astub sellele omal moel vastu. Põhineb Leelo Tungla autobiograafilistel raamatutel «Seltsimees laps» ning «Samet ja saepuru». Žanrilt tragikomöödia, kus üks silm naerab ja teine nutab. Oluliseks märksõnaks on «grotesk». Just sellest vaimust on kantud algallikaks olev tekst ja Leeloga juhtuv ning selline on ka ajastuvaim, ühtaegu täis koledusi, õõva ja hirmu, samas absurdi, naljakat anekdootlikkust, lustakaid sõnamänge. (Moonika Siimets)

Tootja Amrion

«Põrgu Jaan»

Stsenaristid Kaur Kokk ja Anti Naulainen, režissöör Kaur Kokk

Pseudo-ajalooline mõistatus, kinematograafiline rännak. Mitte suurejooneline kostüümi­draama, vaid kammerlik müsteerium, müstiline tripp ajaloo ja alateadvuse äärealadele. Sürreaalne proosapoeem ja lüürilis-groteskne tragikomöödia usust, identiteedist, vastutusest, lootusest ja lootusetusest. Tinglikult Põhjasõja-järgsesse aega paigutuv süžeestik räägib mälukaotuse üle elanud Jaanist ja keskendub tema enese- ja tõeotsingutele, taustaks kummastavaim maastikest. (Kaur Kokk)

Tootja Homeless Bob Production

«Võta või jäta»

Stsenarist ja režissöör Liina Triškina

Kõigil inimestel tuleb ette hetki, mil langetatud otsused muudavad kardinaalselt kogu ülejäänud elu. 30-aastase ehitusmehe Eriku jaoks on see päev, kui ta saab ootamatult teada, et on vastsündinud tüdruku isa, kelle ema tahab lapsest loobuda. Erik teeb tavatu otsuse – nii endale kui lähedastele üllatusena võtab ta tüdruku endale. Siitpeale hakkab pikk, keeruline ja ajuti koomiline isaks kasvamise teekond, kus pannakse proovile mehe minapilt, väärtushinnangud ja arusaam soorollidest. Erikust, tavalisest eesti mehest, saab igapäevaelu kangelane, Superman, kes on oma isaduse eest valmis küünte ja hammastega võitlema. (Liina Triškina)

Tootja Allfilm

«Lotte ja kadunud lohed»

Stsenaristid Janno Põldma, Andrus Kivirähk ja Heiki Ernits, režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits

Lotte saab endale õe. Koos avastatakse maailma. Olulist rolli etendavad ka kaks etnograafi, pesukaru Karl ja kala Viktor, kes elab Karli rinnataskusse kallatud vees. Teadlased koguvad ja salvestavad vanu rahvalaule, et uurida loomade juuri. Lõpuks jõutakse tuldpurskavate lohede saladuseni.

Tootja Eesti Joonisfilm

«Printsess, Paaž ja Felix»

Stsenarist ja režissöör Raimo Jõerand

Kirge ja kirjandust täis lugu Marie Underi valikutest 1917. aasta kuumal revolutsioonisuvel, mida tuntakse ka mängulise Siuru kevadena. Naine tahab lahutada oma senise abielu ja abielluda armukesega, kuid satub välismaalt naasnud kuulsa kirjaniku Friedebert Tuglase lummusesse. Koos veedetud päevad väikeses mõisas jätavad mõlemasse jälje kogu eluks. Põhineb tõsi­elusündmustel. (Raimo Jõerand)

Tootja Revolver Film

Tagasi üles