Rahvusraamatukogu uus identiteet maksis 10 500 eurot

Teisipäeval esitles rahvusraamatukogu oma uut visuaalset identiteeti, mida iseloomustab rõõmus apelsinivärv.

Uue identiteedi töötas välja selleks spetsiaalselt Eesti tippdisaineritest koostatud töörühm koosseisus Mart Anderson, Kristjan Jagomägi, Marko Kekishev, Asko Künnap ja Uku Kristjan Küttis. Uue visuaalse identiteedi väljatöötamine läks maksma 10 500 eurot ning see hõlmab töörühma liikmete töötasu ja stiiliraamatut. «Töörühm koosneb Eesti disaini koorekihist,» kiitis Arusoo.  

«Uus logo väljendab rahvusraamatukogu strateegilist suunda muutustele: liikuda pärandi säilitamiselt pärandi jagamisele, astudes inimestele lähemale ja suheldes oma kasutajaga nii füüsilises ruumis kui e-maailmas,» ütles rahvusraamatukogu direktor Janne Andresoo. «Uus logo on osalt tingitud ka praktilisest vajadusest koondada rahvusraamatukogu e-teenused, näiteks digitaalarhiiv DIGAR, rahvusbibliograafia ERB, DIGAR, Eesti ajalehed, ühtse visuaalse identiteedi alla.»

Rahvusraamatukogu visuaalne indetiteet enne 19. jaanuari 2016.

FOTO: Rahvusraamatukogu

«Miks oranž? Aga sellepärast, et see on aktiivne ja silmatorkav värv,» põhjendas töörühma juht Künnap identiteedi apelsinikarva olemust. Väga sageli kasutatakse Eesti riigiasutuste visuaalses identiteedis mingit sinist tooni, mis koos valge tausta ja musta tekstiga annab kenasti välja meie lipuvärvid. «Siniseid logosid on nii palju, et need on samahästi kui nähtamatud,» ütles töörühma liige, tüpograaf Anderson.

«Mul on suur rõõm, et rahvusraamatukogu on saanud endale värske ja nii kõneka logo. Oleme suuremad kui Tõnismägi 2 hoone ja seda väljendab ka meie uus visuaalne identiteet,» ütles Andresoo. «Uus logo kannab väärtusena inimest, teadmiste jagamist ja tarkust. Seda pakuvad ka meie uuenenud teenused,» lisas Andresoo.

Rahvusraamatukogu uue visuaalse identiteedi otsing.

FOTO: Rahvusraamatukogu

Töö esimeses faasis olid disainerid kõvasti kinni 1993. aastal Raine Karbi projekti järgi valminud rahvusraamatukogu peahoone arhitektuurilistes elementides. Logos üritati kasutada hoone fassaadi stiliseeritud kujutist, trepimotiive, kuulsat roosakent, lamedaid aknakaari, püramiidkatust ja isegi kõrvalasuva veetorni elemente.

Lõpuks välja valitud inimese profiili ja avaneva/sulguva ukse motiiv pole iseenesest midagi unikaalset, nagu näitas ka töörühma tehtud uuring.

Rahvusraamatukogu uue visuaalse identiteedi otsingud. Inimprofiili kujulised logod kõikjalt maailmast.

FOTO: Rahvusraamatukogu

Uus logo kujutab inimese pea profiili ja sellesse avanevat ust. Uks, mille vahelt kiirgab valgust, on loetav ka raamatuna. Pea stilisatsiooni juures on kasutatud detaile rahvusraamatukogu arhitektuurist: pealae joon on tuletatud hoonele iseloomulikest aknakaartest ja nurga alla pööratud ruuduna kujutatud silm vastab rahvusraamatukogu püramiidkatuse ruudukujulisele põhiplaanile. Selle nurk logo üldmahu suhtes vastab Rahvusraamatukogu paiknemise nurgale ilmakaarte suhtes.

Rahvusraamatukogu uus visuaalne identiteet

FOTO: Rahvusraamatukogu

Rahvusraamatukogu uus visuaalne identiteet. Kasutusvõimalusi.

FOTO: Rahvusraamatukogu

Tagasi üles