Täna mängime sõda, homme läheme varieteesse

Eesti uued mängufilmid Foto: PM kollaaž

Kodumaise filmi levi ootab ees huvitav poolaasta - enne suve jõuab kinoekraanile hulk paljulubavaid linateoseid, sealhulgas koguni viis mängufilmi.

MÄNGUFILMID

«Ema»

Režissöör Kadri Kõusaar

Tootja Meteoriit

Põnevikuline lugu unistuste püüdmiseks tehtud tormakatest otsustest, mille tagajärjed jäävad end veel tükiks ajaks meelde tuletama. Filmi keskmes on tulistamise tagajärjel koomasse langenud täiskasvanud poja eest hoolitsev naine, kes seisab silmitsi terve väikelinnatäie inimestega, kes üritavad tema pojaga juhtunu mõistatust lahendada. (Sisututvustusest.)

Peaosas Tiina Mälberg.

Esilinastus 7. jaanuaril

«Klassikokkutulek»

Režissöör René Vilbre

Tootja Taska Film

Kooli lõpetamisest on möödas 25 aastat ja kolm endist klassivenda - Mart, Toomas ja Andres - asutavad end vastumeelselt kokkutulekule. Tegu on üsna tavaliste tublide ja toredate mehepoegadega, kelle elus on kõik pealtnäha okei, aga ometi on eredaimad unistused jäänud saavutamata või vajunud kaugele unustuse hõlma. Et ennast argirattast välja tõmmata, otsustavad semud üritusele eelneval nädalavahetusel linna peale minna ja tunda end taas 18-aastastena. Ometi on nii maailm kui meeste füüsis pikkade aastatega muutunud. Pole midagi naljakamat keskealistest meestest, kes püüavad meeleheitlikult olla nooremad kui kere kannatab. Pole midagi kurvemat olukorrast, kus vaim on endiselt valmis, aga liha kipub järele andma. (Sisututvustusest.)

«Ohtralt naljakaid dialooge, pisarateni naerma ajavaid olukordi ja parimat näitlejameisterlikkust pakkuv «Klassikokkutulek» on komöödia, mida Eesti film on juba tükk aega oodanud,» lubavad tegijad.

Taanist pärit ja spetsiaalselt Eesti tarbeks kohandatava loo peaosades on Mait Malmsten, Genka ja Ago Anderson.

Esilinastus 17. veebruaril

«Perekonnavaled»

Režissöörid Valentin Kuik ja Manfred Vainokivi

Tootja Filmivabrik

Muusikaline draama, mille peategelasteks on dirigendid. Pärast äia ootamatut haigestumist võtab trompetimängijast Egon orkestri juhtimise üle. Et orkester ja perekond ei laguneks, peab ta varjama äia minevikuga seotud valesid. Vanad valed sünnitavad uusi ja mõjutavad tänast elu. Orkestrit juhib dirigent. Aga kes juhib dirigenti? (Sisututvustusest.)

Peaosas Tambet Tuisk.

Esilinastus 2. märtsil

«Polaarpoiss»

Režissöör Anu Aun

Tootja Luxfilm

Andekas noor fotograaf Mattias on peagi lõpetamas keskkooli ning unistab edasiõppimisest Berliini kunstiakadeemias. Sisseastumiseksamil öeldakse aga Mattiasele, et perfektsetest tehnilistest oskustest sellesse kooli pääsemiseks ei piisa. Ta peab õppima oma hinge piltidesse panema. Eneseotsingute käigus kohtab Mattias tüdrukut, kellesse armumine suudab paari nädalaga tema elu täielikult pea peale pöörata. Seiklushimuline ja ettearvamatu kaunitar Hanna tõmbab Mattiase endaga sündmustekeerisesse, mis seab ohtu kogu poisi tuleviku. Alles hiljem selgub, et tüdruku hulljulged teod on tegelikult bipolaarse käitumishäire tulemus. Päästes Hannat tema enda küüsist, paneb Mattias toime kuriteo, mis võib ta aastateks trellide taha viia. Teda aitaks vaid süüdimatuks tunnistamine. Selleks peaks Mattias aga teesklema ainsat vaimuhaigust, mida ta tunneb – bipolaarsust. Teeseldes psühhiaatriahaiglas nädalate viisi kedagi, kes ta ei ole, õnnestub Mattiasel lõpuks iseendani jõuda ning see peegeldub ka tema fotodes. Mattias peab aga leppima, et nüüd, mil ta hing on piltides, ei saa see olla enam koos Hannaga. (Sisututvustusest.)

Peaosades Roland Laos ja Jaanika Arum.

Esilinastus 10. märtsil

«Päevad, mis ajasid segadusse»

Režissöör Triin Ruumet

Tootja Kinosaurus Film

Mängufilm noore inimese eneseotsingust 1990ndate aastate teise poole Eestimaa kuumas suves. Peategelane on 27-aastane Allar, kes liigub suvises maakolkas ühelt peolt teisele, põrkudes kokku üha värvikamate tegelaste ja segasemate juhtumitega. Pingelised ja jaburad sündmused panevad Allari oma elu üle tõsiselt järele mõtlema ning ees ootab pöörane eneseotsing keset südasuvist Eestimaad. (Sisututvustusest.)

Peaosas Hendrik Toompere jn.

Esilinastus 8. aprillil

DOKUMENTAALFILMID

«Punane varietee»

Režissöör Manfred Vainokivi

Varietees on läbi aegade olnud julget, põletavat kirge. Kirg, mis pulbitseb laval, nakkab ja kütab kuumaks publiku, tekitab iha või põlastavat vastasseisu. Kõigi eelduste kohaselt ei oleks nõukaaja tingimustes tohtinud varietee sündida. Ja ometi see eksisteeris ja veel millise menuga. Menuga, millest tänaseks on jäänud ahhetama panevad legendid.

«See on meeleolukas ekskursioon omaaegse varietee intriigiderohkesse minevikku,» lubab autor.

Esilinastus 27. jaanuaril

«Tšetšeenias näeme»

Režissöör Alexander Kvatašidze

Tootjad Lokokina Studio (Gruusia) ja Petit A Petit Production (Prantsusmaa), kaastootjad Kinoport Film (Eesti) ja Made in Germany Filmproduktion (Saksamaa)

September 1999. Alexile, nagu igale teisele grusiinile, tundus sõda Tšetšeenias olevat kuskil kaugel eemal, nähtud ainult Vene meedia kaudu. Tegelikult oli see aga väga lähedal, kohe üle Kaukasuse. Ei osanud ta uneski näha, et ühel päeval ise sinna satub. Aga nii juhtus. Alex järgnes prantsuse naisreporterile, keda kohtas Tbilisis mõned päevad varem. See oli noore mehe elu muutev samm. Ta avastas sõjareporteri elu, nähes selles oma tulevikku. Aga see tulevik ei saanud kunagi tõeks. Alex jätkas selle kinnise klubi õhu nuusutamist oma sõprade, aktiivsete sõjareporterite kaudu, ja 15 aasta jooksul on ta jälginud, mida teeb sõda nende inimestega, aga ka inimestega üldisemalt. (Sisututvustusest.)

Esilinastus märtsis

«Boonus track»

Režissöör Riho Västrik

Tootja Vesilind

Sven Grünberg on helilooja, muusik, budistlik mõtleja, dalai-laama maaletooja, isa – kui nimetada mõnd rolli tema elus. Muidugi on ta ka poeg, abikaasa, vend, õppejõud, inimene. Ta on isiksus oma väljakujunenud maailmavaatega. Vaatamata kokkupuudetele budismiga on ta karmi ütlemisega mees, kes samas on oma seisukoha või hinnangu eest valmis ka vastutama. Mõne aasta eest elas Grünberg üle raske südameoperatsiooni ja hakkas elule teise pilguga vaatama. «Boonus track» portreteerib Grünbergi operatsioonijärgsel ajal, mil ta jätkuvalt loob uut muusikat, hoolitseb, et varasem looming saaks veatult talletatud, kasvatab oma eelkooliealist tütart ja korraldab juba kolmandat korda dalai-laama vastuvõttu. (Sisututvustusest.)

Esilinastus 15. aprillil

Foto: Kaader filmist

«Positivus»

Režissöör Jüri Muttika

Tootja Allfilm

Eesti rokk- ja popmuusika on hetkel läbi aegade parimal tasemel. Suve keskel korraldatakse Lätis Baltimaade suurimat muusikafestivali Positivus. Kõik, kes kohal käinud, kiidavad, et Eesti artistid, kes Positivusel üles astuvad, on maailmatasemel. Meie muusikatööstuse ekspordipotentsiaali võrreldakse Islandi omaga. Väikesest rahvaarvust hoolimata on Island maailmale kinkinud Björki, Sigur Rosi ja rea teisi populaarseid artiste. Eestis me oma talentide maailmataset ei märka, sest meile on meie artistid tavaline asi. Suvel 2013 esines Positivusel 20 Eesti hetke olulisimat artisti. Neist kümne seiklused festivalil filmisime üles. (Sisututvustusest.)

«See on ajastudokument Eesti muusika fantastilisest hetkeseisust. Muusikafilm, mida kümne aasta pärast üle vaadates imestame, kui noored kõik olid, kui naljakalt riides käisid ja kui ajalooliste sündmuste keskel viibisid,» lubab autor.

Esilinastus kevadel

«Lumi Punasel Lagedal»

Režissöör Aljona Suržikova

Tootja Amrion, kaastootja Mischief Film (Austria)

Venemaa üks suuremaid suvekuurorte Sotši on valitud 2014. aasta taliolümpiamängude toimumiskohaks. President Putin on olümpiamängudeks lubanud küllaldaselt lund, liiklusummikute puudumist ning suurt investeerimist olümpiarajatiste ehitusse. Mida toovad need muutused kaasa samas piirkonnas asuvatele Eesti küladele? Kas neil õnnestub alles jääda ja säilitada oma endine elurütm? (Sisututvustusest.)

Esilinastus kevadel

«Täna mängime sõda»

Režissöör Meelis Muhu

Tootja In-Ruum

Andrei ja Reimo on oma elu jooksul mitu korda surma saanud, sõjaajalooklubi «Frontline» mängureeglid on sellised. Klubi liikmeteks on erinevatest rahvustest entusiastid, kes tähtsustavad mälestust II maailmasõjast ja jäljendavad autentselt selle aja sõdurielu. SS-Untersturmführer Reimo juhib Waffen-SS 20. diviisi ja seersant Andrei marsib Punaarmee 11. laskurdiviisi Valga eesotsas. Lahingud ajaloo pärast veel kestavad. (Sisututvustusest.)

Esilinastus kevadel

«Meeskond»

Režissöör Hindrek Maasik

Tootjad Allfilm ja Ugri Film

Eesti korvpallikoondis osales 2015. aastal kolmandat korda taasiseseisvusajal EM-finaalturniiril. Film jutustab Eesti rahvusmeeskonna teekonnast sellele suurturniirile. (Sisututvustusest.)

«See ei ole kõmumaiguline lugu võistkonna tagatubadest, vaid räägib korvpallist kui emotsionaalsest, olulisest ja rahvast ühendavast spordialast,» kinnitavad autorid.

Esilinastus kevadel

ANIMAFILMID

«Igavesed jahimaad»

Režissöör Elin Grimstad

Tootjad Medieoperatørene (Norra) ja Nukufilm (Eesti)

Saarel mängivad kaks last, näeme avatud rannamaastikku. Laste kujutlusvõime ulatub silmapiirini. Laste silmade kaudu näeme looduse ilu, seda kõige väiksemast ämblikust kuni suurepärase päikeseloojanguni. Neile on kõik võrdselt tähtis. Neil on lemmikmäng: nad otsivad surnud loomi. Lapsed vaatavad kivide alla, otsivad rannalt, mudaaukudest ja põldudelt. Kui nad on juba mitu looma leidnud, toovad nad need kokku oma enda väiksesse surnuaeda. Lapsed matavad loomad maha, kaunistavad nende hauad, laulavad laule ja loevad luuletusi. Loomad ärkavad taas elu - ilusas loomade paradiisis, nn «igavestel jahimaadel». Need rituaalsed matused aga ei puuduta ainult lapsi. Tseremoonial osalevad nii taimestik, meri kui ka linnud. Saarel elab ka jahimees. Tema tapabki loomi, keda siis lapsed otsivad. Lapsed korjavad Jahimehe ohvreid kui aardeid. Nad muudavad Jahimehe julma tegevuse millekski heaks. Kui lapsed hakkavad end nägema moraalsest aspektist, muudab see aga midagi nende sees. Nad saavad aru, et ka jahimehel on õigus eksisteerida. (Sisututvustusest.)

Esilinastus 23. märtsil

«Linnugripp»

Režissöör Priit Tender

Tootja Eesti Joonisfilm

Lugu mehest ja maost, alkoholisõltuvusega pingviinist ja lindude kadumisest. Lugu õunapuust ja õuntest, juurtest ja juuretusest. Lugu paradiisist ja sellest väljalangemisest. (Sisututvustusest.)

Esilinastus kevadel

Foto: Kaader filmist

«Siseilmadest väljas»

Režissöör Helen Unt

Tootja Eesti Joonisfilm

Naine ja mees toimetavad oma asju samas ruumis, aga teineteisega kokku ei saa.

Esilinastus kevadel

Allikad: Eesti Filmi Instituut ja Postimees