/nginx/o/2013/04/29/1719394t1hc289.jpg)
Kui öelda mõne sündmuse, vastuvõtu, võistluse, esitluse vms kohta «üritus», võib keelepuristidelt nahutada saada. «Üritus» polevat muud kui nurjunud katse. Korrektne olevat öelda «sündmus».
Keelenõu: ütle julgelt «üritus»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult pole see nii ja vabalt võib eelkirjeldatud ettevõtmisi üritusteks edasi nimetada, kirjutab Tuuli Rehemaa eesti keele instituudi keelenõuande leheküljel.
HELLE: Sa seda ikka tead, et arenenud tubades öeldakse meie ajal sündmus, mitte üritus. Et üritus on nurjunud katse.
LEO: Kes ütleb, et see nurjub?
See dialoog Uku Uusbergi näidendist «Üritus» esitleb üht eksiarvamust, mille all sõna üritus viimasel ajal kannatama peab. Levib uskumus, nagu tähendaks üritus nurjumist, läbikukkunud katset, ja seega välditakse seda sõna nagu tuld.
Sõna üritus tõi eesti keelde Johannes Aavik 1921. aastal «Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastikus». Sellest alates esineb üritus tähendusega ’ettevõte, katse’ juba kõikides eesti keele sõnaraamatutes. ÕS 2013-st leiame ürituse järelt napi selgituse ’ettevõtmine’. Rohkem julgust peaksid andma aga sealsed kasutusnäited: kui ÕS-is on pidulik üritus, suurüritus, massiüritus, kultuuriüritus ja spordiüritus, siis on üsna vähe usutav, et ÕS neid kõiki läbikukkumiste või nurjumistena käsitab.
Üritus ja sündmus
Teine keelekorraldajate kõrvu jõudnud müüt väidab, justkui oleks kultuuriürituste puhul õigem kasutada sõna sündmus, mitte üritus. Üritused olevat just nagu algajate kultuurikorraldajate ja kollanokkade pärusmaa, kes peaksid sündmuste korraldamiseks veel küpsema.
Vaatame seekord «Eesti keele seletavat sõnaraamatut». Seal seisab, et üritus on ’ettevõtmine, tegutsemine mingil eesmärgil’, sündmus on ’juhtuv või juhtunud asi, nähtus, olukord’. Seega on sündmusi korraldada võimatu, sest sündmus kas juhtub või mitte. Kultuuriüritusest võib saada kultuurisündmus ja küllap ongi see iga korraldaja unistus, ent nimetus «sündmus» on alati hinnanguline. Spordisündmus võib olla näiteks see, kui keegi võidab jooksu. Organiseeritud jooksuvõistlus on aga spordiüritus. Sportlaste ja spordihuviliste jaoks on olümpiamängud või maailmameistrivõistlused kindlasti sündmused, just nagu laulupidu on sündmus koorilauluhuviliste eestlaste jaoks. Kalendrisse sündmusi ette kirja panna on aga vägagi pretensioonikas, sest mitte iga üritus ei ole igaühe jaoks sündmus ja igast üritusest ei pruugi ka sündmust saada.