Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Klass: elu pärast», 4. osa: mõrvari pruudi lugu

Thea (Paula Solvak ) ning tema vanemad, keda kehastavad Indrek Sammul ja Katrin Valkna. FOTO: ETV

Kaspari tüdruksõber Thea, kes tulistamises haavata sai, püüab toime tulla oma süükoormaga. Neiu usub, et tulistamise põhjuseks võis olla ka tema enda reeturlikkus.



Neljas osa keskendub koolitulistamisest eluga pääsenud Theale, kellel olid ühega tulistajatest lähedased suhted. Pärast saatuslikku vägivallaakti rannas need aga katkesid.

Thea osatäitja Paula Solvaki sõnul on tema osatäitja süütunne igati põhjendatud, sest poistevahelisele konfliktile ja võimuvõitlusele andis tüdrukute tähelepanu ainult hoogu juurde.

«Thea oli juba pikka aega vaaginud, kas Kaspar ikka on see poiss, kellega ta tahab koos olla,» analüüsib neiu oma tegelaskuju käitumise tagamaid.

«Ilmselt ei olnud ta enda jaoks seda veel selgeks mõelnud, sest süda ütles üht ja mõistus teist, aga kui ta pandi seal rannas fakti ette, siis just grupi survel reetis ta Kaspari,» täpsustab ta.

Samuti nendib Solvak, et tema kehastatud neiu ei ole iseloomult mitte just kõige jõulisem ega julgenud seepärast ülejäänud klassile vastu hakata.

Tüdruksõber või mitte

Meenutuseks – filmis «Klass» kogunevad noored randa, et seal kaht oma klassikaaslast vägivallaga ähvardades seksuaalaktile sundida, ja Theal tuleb kaaslaste ees öelda, et tema ei ole Kaspari tüdruksõber. Viimast aga ikka selleks, et mitte ise mõnituste osaliseks saada.

«Pärast tulistamist oli Theal haiglas palju aega mõelda ning tema loomus soosis enese süüdistamist kõiges, mis juhtus,» nendib Solvak.

«Pikad mõttelennud käisid selle üle, et mis oleks juhtunud, kui tema oleks rannas teistmoodi käitunud ja Kasparit rohkem toetanud ning kui ta oleks üritanud noormeest mõista, mitte reeta,» lisab ta.

Selliseid naisi, kes end niisugustel puhkudel süüdi ei tunneks, ei ole Solvaki sõnul ilmelt olemaski. «Mina oleksin sellises olukorras käitunud samamoodi nagu Thea,» tõdeb ta.

Samal ajal, kui teised koolitulistamises hukkunud laste vanemad elavad läbi elu hirmsaimat tragöödiat, on Thea vanemad palju paremas seisus – nende tütar on elus, kuid elab sissepoole ning käitub depressiivselt.

«Vanemate kriitikat ja halvakspanu ei soovi ükski laps, sellepärast varjataksegi tihti seda, kui kuskil on midagi halba juhtunud,» räägib Solvak teismelistele iseloomulikust käitumisest.

«Ilmselt kartis ka Thea, et vanemad ei mõista teda, ja see on täiesti normaalne, et teismelised ei soovi vanematele kõike rääkida – ma arvan, et kõike ei peagi rääkima,» lisab ta.

Lapse ja vanemate suhte puhul on Solvaki sõnul tähtis teekond, aga mitte sihtmärk – peaks rohkem huvi tundma lapse tegemiste vastu, mitte ainult arvustama tegemiste tulemust.

«Minu jaoks on ideaalne see, kui vanemad suhtuvad oma lapsesse kui võrdsesse ning tekitavad kodust koha, kus laps teab, et teda ei põlata ära, ükskõik mis ta teeb,» nendib neiu.
«Minul endal on emaga väga vedanud: olen toetust leidnud isegi siis, kui tegevus ise talle endale ei meeldi.»

Sarjas osalemine nõudis Solvakult päris suurt pingutust. «Samas on need teemad, mida käsitletakse nii filmis kui ka sarjas, mind alati huvitanud, ja arvan, et need on varem liiga vähe avalikkuse tähelepanu saanud,» tõdeb ta. «Sellepärast toetan väga kõiki, kes on sarja kallal vaeva näinud, sest see on midagi enamat kui lihtsalt puhas meelelahutus.»

Hea tüdruku aspekt

Neljanda osa režissöör Priit Valkna tunnistab, et kuigi film «Klass», seal juhtunu ja selle tegelased seadsid sarja tootmisele üsna selged piirid, oli see huvitav väljakutse.

«Ma ei saanud päris oma lugu konstrueerida, vaid pidin töötama muutujatega, mis olid juba ette antud,» nendib ta ning lisab, et üllatus isegi, et peab tegema väga naiselikku lugu.

«Mind huvitas just selline hea tüdruku aspekt – on ju olemas õpilased, kes saavad koolis ideaalselt hakkama ja jõuavad elus mängleva kergusega edasi,» kirjeldab ta oma loo peategelase prototüüpi.

Režissööri sõnul saavad sellised neiud hästi aru, mida neilt koolis tahetakse, ega saa kunagi riielda.

«Aga kui nende elus toimub mingi ootamatu pööre, mida nad ei ole ette näinud, siis ei pruugi nad selles absoluutselt hakkama saada,» lisab ta.

Valkna tõdeb, et mõtles inspiratsiooni ammutamiseks ka oma ontlike ja tublide koolikaaslaste peale, kuid kuna kaks aastakümmet tagasi midagi nii traagilist ei juhtunud, ei saanud ta sarja oma kogemusi sisse kirjutada.

Neljas osa

•    Postimees tutvustab sarja «Klass: elu pärast» valmimist ja selle tegijaid

•    Sarja 4. osa on eetris täna kell 21.40

•    Režissöör Priit Valkna

Tagasi üles
Back