Kultuuriminister Laine Jänese püha viha kartvad kultuurijuhid tunnistasid omavahelistes vestlustes Postimehe ajakirjanik Nils Niitrale, et ühekordsed rahaeraldised kultuuriasutuste eelarveaukude katmiseks ei lahenda ministeeriumi haldusalas valitsevat süsteemsemat probleemi, milleks on taluvuse piire kompavad kärped.
Sel sügisel vallandas kultuuriminister ERSO juhi Andres Siitani ja leidis asutuse makseraskuste leevendamiseks poolteist miljonit krooni. Orkestri tuleviku ennustamiseks võib küsida, kas kultuuriministri ühekordsed eraldised aitasid mullu vähendada Vene Teatri maksuvõlgu, ja vastus on, et paraku mitte. Vastupidi – teatri maksuvõlg on kasvanud 900 000 kroonilt eelmise aasta septembris 1,3 miljonile kroonile tänavu 1. novembril, kirjutab tänane Postimees.
Sellal kui haridusminister Tõnis Lukas on suutnud säästa õpetajaid palgakärbetest ja kaitseminister Jaak Aaviksoo on võidelnud lõvina kaitsekulutuste säilitamise eest, on Jänese kultuurivallas kõvasti lõigatud.
Postimees viskas pilgu kõigi kultuuriministeeriumi allasutuste maksuvõlgadele ja leidis sealt siiski üksikuid võlglasi.
Lisaks Vene Teatri 1,3 miljonile kroonile oli nuku- ja noorsooteatril novembri algul üleval 700 000-kroonine võlg ning ERSO-l võlg poole miljoni krooni ringis. Võlgnike väike hulk ei viita aga kultuuriasutuste suurepärasele majandusolukorrale, vaid nende juhtide võimele keerulisel ajal igast sendist kinni hoida ning kärpida, kärpida ja veel kord kärpida.
Kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese teatel on nende haldusala asutuste eelarveseisu analüüsitud ja palutud lisaks juba nimetatutele selgitusi ka Eesti Kontserdilt, meremuuseumilt, Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumilt, Harjumaa muuseumilt ja Vanalinnastuudiolt.
«Need asutused on kasutanud praktiliselt täies mahus oma tänavuse riigitoetuse ja esitanud selle kohta ka oma selgitused,» teatas kantsler esmaspäeval kirjas Postimehele.
Kultuuriminister Jänese sõnul on ta aga seisnud ministeeriumi allasutuste huvide eest valitsuses väga võimsalt.
«Meil pole suletud ühtegi asutust, nagu juhtus näiteks Lätis ja Leedus,» ütles ta. Jänes teatas ka, et ministeeriumi eelarve kasvab järgmisel aastal 14,5 protsenti. «Seega on vale rääkida sellest, et ma ei seisa piisavalt oma valdkonna eest,» lausus ta.
Nukuteatri juhi Meelis Pai sõnul näitab novembri alguse 700 000-kroonine miinus seda, kui habras on tegelikult praegu ühe kultuuriasutuse eelarve.
«Meil tuli hetkeline miinus sellest, et pidime ära jätma muusikalietendused, mille planeeritud tulu oli kaks miljonit krooni,» rääkis ta. «Võtsimegi siis vastu otsuse ajatada oma maksuvõlg.»
Pai ütles, et lähitulevik näitab, kas kultuuriasutusi viimastel aastatel tabanud kärped ületavad taluvuse piiri või mitte.
«Ma pole nii palju hallide juustega ja murelike nägudega direktoreid veel näinud, kui siin viimastel kordadel ühistel nõupidamistel,» tunnistas ta.
Teatritele ja kontserdiasutustele pole mõjunud pelgalt kärped, vaid ka käibemaksusoodustuse kaotamine piletimüügile. Ühe teatri jaoks tähendab see miljonite kroonide kadumist igal aastal.