/nginx/o/2009/05/22/182663t1h9252.jpg)
Postimees.ee avaldab kultuuriminister Laine Jänese kommentaari eilsele artiklile «ERSO ja Vene teater: nagu kaks tilka vett», kus tõstatati küsimus sellest, kui palju Jänes võrreldes teiste ministritega oma valdkonna eest seisab ning Jaak Allik heitis ministrile ette kõikides asutustes ühe puuga kärpimist.
Aastatel 2008–2010 on tulnud enamusel, mitte ainult Eestis asuvatel asutustel ja ettevõtetel, vaid ka kogu Euroopa ja maailma inimestel, ümber hinnata oma kulude suurus. Veel 2009. aastal rääksime me Eestis solidaarsusest. Valitsussektorilt oodati solidaarsust erasektoriga, tavalise maksumaksjaga. Me mõistsime kõik, et kulusid tulebki kärpida. Seda tehti nii riigisektori kui üksikisiku tasandil, erasektor tõmbas oma tegevusi jõuliselt ja valusalt kokku.
Täna, 2010. aasta sügisel, on kultuuriministeeriumi süüdistatud just selles, et oleme käitunud solidaarselt, nõudes kõikidelt asutustelt võrdset kärbet.
Jaak Alliku arvamus, et kui ei tehta teatud kultuuripoliitilisi otsuseid või pole kedagi teisele eelistatud, siis võinuks eelarve koostada ka rahandusministeeriumi arvuti, on kohatu. Otsuste tegemisel oli valdkondadel oluline sõna öelda. Nad soovisid pigem võrdset kohtlemist, mis võimaldas neil kõigil ikkagi ellu jääda. Kultuuriministeerium tegi möödunud aastate rasked otsused konsulteerides asutuste juhtidega, loomeühendustega. Kõik tunnistasid, et läheb väga raskeks, kuid siiski leiti, et saadakse hakkama, soovitakse olla kollegiaalsed. Usuti, et peagi lähevad ajad ka paremaks.
Jah, valiku teine pool oleks võinud olla ka osade kultuuriasutuste sulgemine. Seda pole ma ministrina õigeks pidanud. Olen püüdnud säästa ja päästa kultuurivaldkonnas edukalt toiminud olemasolevat, et parematel aegadel sellest seemnest võimaluse korral taas elu üles ehitada.
Haridusministeeriumi võimalused säilitada tegevuskulusid tekkisid aga just tänu mitmete koolide sulgemisele. See tõi valdkonda vahendid, mida teistele ümber jagada. Kultuuriministeerium pole sulgenud ühtegi asutust. Õnneks.
Kohatine võrdlus kaitsekulutustega on aga lihtsalt eksitav, sest need kokkulepped eelarve osakaalu kohta SKPst on sõlmitud rahvusvahelisel tasandil.
Kultuurivaldkonna eest on võideldud
Kuidagi ei saa nõustuda väitega, et kultuuriministeerium pole oma valdkonna eest võidelnud. Pigem vastupidi. Näiteks 2009. aasta negatiivse lisaeelarvega tegi valitsus kultuurivaldkonnale erandi ning toona lubati kultuuritöötajate palku kärpida üldise 10 protsendi asemel vaid 5 protsenti. Samuti ei saa täna omavahel võrrelda 10 aasta taguseid eelarve osakaale praegustega, kuna toona olid arvestuste aluseks hoopis teised komponendid, meie eelarves polnud Euroopa tõukefondidest tulevaid lisavahendeid. Pole mõtet inimeste päid segi ajada keeruliste terminitega raamatupidamise valdkonnast. Tahan lihtsalt öelda, et võrrelda tuleb võrreldavat. Euroopa kontekstis on Eesti riik saanud majanduslanguse tingimustes väga hästi hakkama, hoides ka kultuurivaldkonda endiselt riigi poolt finantseerituna. Eurostati viimastel andmetel on Eestis valitsussektori toetus kultuurile 2,3 protsenti SKPst. See on Euroopa Liidu riikide hulgas üks parimaid.
Signe Kivi märkis oma kommentaaris Postimehele, et vastutustundlik minister on see, kes püüab konflikte lahendada. Nii olengi püüdnud käituda: lahendada probleemi algpõhjused ja teha seda täie vastutusega. Olen südamest tänulik kõigile neile sadadele ja sadadele inimestele ning organisatsioonidele, kes on mulle saatnud toetavaid kirju ja sõnumeid. Tänan kõiki, kes on helistanud, et tunnustada neid samme, mida mul kultuuriministrina on tulnud viimase kuu jooksul ette võtta.
Ma usun, et mitte ainult kultuurivaldkond, vaid kogu avalikkus ootab, et praegune ärev õhkkond võimalikult ruttu lõppeks. Kutsun kõiki üles taastama töörahu.
Olukord läheb paremaks
Meil on palju häid uudiseid. Täna menetleb riigikogu 2011. aasta riigieelarvet. Selle järgi tõuseb kultuurieelarve järgmisel aastal vähemalt 15 protsenti. Arvestades juurde veel CO2 kvootide müügist tuleva raha, kasvab kultuurivaldkonna eelarve kokku ligi viiendiku.
Täna tuli suurepärane uudis, et Grammyle kandideerib kaks eesti kollektiivide plaati, millel esinejateks on Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja ERSO. ERSO annab suurepäraseid kontserte, mängijatele on olnud võimalik välja maksta töötasu, ees on ootamas veel palju häid kontsertprogramme.
Käes on jõulukuu. Head inimesed, tulge ja nautige meie kultuurikollektiive, meie teatrite etendusi, näitusi kunstigaleriides, interpreetide emotsionaalseid etteasteid. Kultuurielu Eestis on tegelikult väga rikkalik, ka väljaspool pealinna – Rakveres, Pärnus, Viljandis, Kuressaares. Saage sellest kõigest osa, ostke pileteid, plaate ja raamatuid, toetage seeläbi kultuuritegijaid ja uskuge, te ei kahetse!