Gert Raudsep: suvaline rahastamine sunnib teatreid piletitulu taga ajama

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gert Raudsep, Sergo Vares, Rasmus Kaljujärv ja Andres Mähar lavastuses «NO83 Kuidas seletada pilte surnud jänesele».
Gert Raudsep, Sergo Vares, Rasmus Kaljujärv ja Andres Mähar lavastuses «NO83 Kuidas seletada pilte surnud jänesele». Foto: Ene-Liis Semper

Eesti Näitlejate Liidu esimehe Gert Raudsepa sõnul peavad teatrid kultuuripoliitika puudumise ning suvalise rahastamise tõttu eluspüsimiseks teenima võimalikult palju piletitulu, mis omakorda sunnib tihti kvaliteedi asemel eelistama kvantiteeti.

«See on sundseis,» nentis ta. Teatripubliku vähenemine on tema sõnul tingitud kindlasti ka masust ja teatrite toetuste vähenemisest koos käibemaksutõusuga.

Samas ei näe Raudsep teatrikülastajate arvu vähenemises probleemi, sest teater ei peagi tema hinnangul tegelema publikuralliga, vaid keskenduma kvaliteedile.

«Lõputut tõusu, mis toimus pidevalt kuni aastani 2007, ei saagi olla. Pealegi ei ole normaalne, et teatrisse pääsemine on õnneloos, õhtune ekspromt-teatrikülastus võiks ka võimalik olla. Hetkel on teater muutunud kuidagi eksklusiivseks,» rääkis Raudsep.

Publik ootab tema sõnul jätkuvalt eeskätt head teatrit. «Nii leevendust argimuredele läbi naeru või nutu, nii tegelemist inimesega kui ka aktuaalsete teemade lahkamist. Niisiis, mitmekesist teatrit. Selle kõige sees ka üllatamist ning ehk ka raputamist,» rääkis Raudsep.

Teater ei ole tema sõnul lahus ülejäänud ühiskonnast - vastupidi, ta sõltub ühiskonnast ja areneb koos sellega ning parimal juhul suudab ühiskonda ka mõjutada.

Paraku valitseb Raudsepa sõnul meie ühiskonnas praegu pealiskaudsus ning haritud, tarkade ja perspektiivitundega inimeste hääl ei kosta üldisest mürataustast välja.

Just sel põhjusel on viimasel ajal palju räägitud teatri dialoogivõime kadumisest ühiskonnaga suhtlemisel ja teatri sotsiaalse rolli vähenemisest.

Raudsep sellega ei nõustu. Tema sõnul leiavad paljud teatritegijad, et ühe õnnestunud kunstiaktiga suudavad nad kõnetada ühiskonda rohkem kui näiteks ühe ajaleheartikliga ning see ei tähenda, et nad oleks kaotanud dialoogivõime.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles