/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2009/02/09/130822t1hcd75.jpg)
Kultuuriministeeriumi teatrinõuniku Tõnu Lensmenti sõnul on teatri ülesanne eluolu avaramalt näha ning seetõttu ei saa teatrisse suhtuda nagu teenindustöösse.
Tõnu Lensment: teatrit ei saa võtta nagu sööklat või pesumaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oma vahendite poolest on teater üks väga rikas inimese loova mõtlemise väljenduse laad. Muud ei tahakski, kui vaid seda, et me - ja ennekõike teatritegijad ise - suudaks seda rolli jätkuvalt mõista ja hinnata,» rääkis Lensment.
«Teatrit ei saa võtta lihtsalt nagu sööklat või pesumaja – et läheb ikka tarvis ja on väga hea, kui tead, mida klient just täna süüa soovib või et mis sorti pesuvahend pesu puhtaks teeb. Jäägu selline teenindustöö oma ala spetsialistide teha. Teatri asi on eluolu avaramalt näha,» lisas ta.
Kui teatrid suudavad sellele ootusele vastata, siis lähevad inimesed tema hinnangul neid ka vaatama ja kuulama.
Teatrite senine, üsna ühemõtteliselt ostan-müün loogikat eelistav rahastamismehhanism ei ole Lensmenti hinnangul just päris kohane ning hetkel ongi käimas aktiivne vaidlus rahastamise teema täpsemaks sõnastamiseks etendusasutuse seaduses.
«Õnneks on häid mõtteid. Paljuski teatritegijate endi sõnastatuna. Vaja on vaid tehnilised üksikasjad selgeks vaielda,» märkis Lensment, kelle enda soov on, et riiklik loovtegevuse rahastamine ei oleks üksnes loomingut telliv, vaid pigem võimalikult avaral skaalal loojaid nende tegevuses toetav.