Teiseks demonstreerib väljapaneku Co-osa lähimineviku valikut – CoBrA eeskujudele toetuvat ja tema pärandit interpreteerivat kunstipraktikat Belgia prantsuskeelses provintsis Valloonias.
«Kuigi CoBrA rühmitus tegutses vaid loetud aastail – 1948–1951 – on selle tähendus palju pikaajalisem. Just nende mõjul hakkas pärast Teist maailmasõda Euroopas levima abstraktne ekspressionism. Töötades tollases kunstipealinnas Pariisis, mõjutasid nad märksa laiemalt oma kiirdessantidega teistesse Euroopa linnadesse rahvusvahelist kunstielu,» ütles kuraator Harry Liivrand, kes pani väljapaneku kokku koos Brüsseli Vaba Ülikooli professori Denis Laoureux’ga.
Taani, belgia ja hollandi noortest kunstnikest koosneva rühmituse ristiisaks sai belgia luuletaja Christian Dotremont, kes tuletas CoBrA nime nonkonformistlike ja mässumeelsete liikmete kodulinnade algustähtedest: Kopenhaagen, Brüssel, Amsterdam.
«CoBrA ja Co» näituse kõige kuulsamad autorid on CoBrA asutajaliige, praegugi Pariisis töötav 1927. aastal sündinud belglane Pierre Alechinsky ja rühmitusse mittekuulunud prantslane, 91-aastane Pierre Soulages, kes mullu tähistas oma juubelit retrospektiiviga Pompidou keskuses. Põnevate töödega on esindatud sellised kuulsad nimed nagu Hans Hartung, Henri Michaux või Yves Zurstrassen.
«See näitus on hea ülevaade Euroopa maaliprobleemidest pärast Teist maailmasõda,» lisas näituse Belgia kuraator Denis Laoureux. «See on austusavaldus nendele kunstnikele, kes muutsid Euroopa maalikunsti taas avangardseks.»
Oma kirgliku, osaliselt laste joonistustest, vaimuhaigete sirgeldustest ja loodusrahvaste kunstist lähtuva loominguga aitas CoBrA Euroopas jõuliselt kodustuda abstraktsel ekspressionismil, katkestamata siiski kontakti varasemate romantiliste avangardikogemustega. Vastandudes sürrealismile, on aga kõigi grupi liikmete sürrealistlik vundament ometi vaieldamatu, rõhutasid kuraatorid.