/nginx/o/2016/02/11/5033845t1h210c.jpg)
Keskaegne kaitsetorn, kohvik, kodu ning kunstnike ja kummituste kants, kui katsuda haarata torni lugu kõik ühe tähega. Kuid täna on Neitsitorn, mille ehitamise algusest võib sel aastal täis saada ümmargune 655 aastat, veel ka muuseum. Ja mäluasutusena on meil meeldiv ülesanne kõnelda torni ja seda ümbritseva ala Taani kuninga aia ja ka Tallitorni olulisest rollist linna ligi 800-aastases ajaloos.
Juba Tallinna linna sünni ja esmamainimise juures, samuti Revali tõusmisel tegusaks hansalinnaks on nii tornil kui aial oma osa. Aga isegi Tallinna taassünnil moodsaks tööstuslinnaks on paigaga otsene seos. Muidugi on torni ja aiaga , nagu ikka sajanditevanuste kohtadega, seotud ka palju linnalegende ja kummituslugusid. Näiteks, mis pistmist on tornil neitsite või noorte naistega? Kas keskajal oli Neitsitornis prostituutide vangla, kas siinkandis kummitavad mungad on endised timukad, duellil langenud Toompea noorukid või õnnetud armastajad? Kus võis olla koht, kuhu on 14. sajandil elusalt sisse müüritud süütu aadlineiu Grete?
Aga see pole veel kaugeltki kõik – siin tornis asunud elumajas ja ateljees on elanud ja töötanud mitmed meie kultuurilukku koha kinnitanud baltisaksa ja eesti kunstnikud ning loomeinimesed.
1980. aastatel menukaks kohvikuks ja veinibaariks kujunenud Neitsitorn tõi kohale igasugu rahvast nii vennasvabariikidest kui välismaalt.
Sajandivahetuse järel seisis torn aastaid tühjana ja lagunes räsituna omandivaidluste kohtusaaga tõttu. 2013. aasta kevadest tegutseb põhjaliku remondi ja uuenduse läbi teinud Neitsitorn Tallinna Linnamuuseumi filiaalina ja muuseumkohvikuna.
Lektor on ajaloolane Tõnu Pedaru
Loeng toimub Neitsitorni lektooriumis laupäeval, 20.veebruril kell 14.00
Sissepääs 4 eurot sisaldab tasuta tassi kohvi ja torniekskursiooni.
Vajalik eelregistreerimine telefonil 601 2751 või neitsitorn@linnamuuseum.ee